Nidanavagga Atthakatha
Nidanavagga Atthakatha
Sa½yuttanik±ye
Nid±navagga-aµµhakath±
1. Nid±nasa½yutta½
1. Buddhavaggo
1. Paµiccasamupp±dasuttavaººan±
Paµhamapaµiccasamupp±dasuttavaººan± niµµhit±.
2. Vibhaªgasuttavaººan±
Vibhaªgasutta½ dutiya½.
3. Paµipad±suttavaººan±
3. Tatiye (2.0018)
micch±paµipadanti aya½ t±va aniyy±nikapaµipad±. Nanu ca avijj±paccay± puññ±-
bhisaªkh±ropi atthi ±neñj±bhisaªkh±ropi, so katha½ micch±paµipad± hot²ti. Vaµµa-
s²satt±. Yañhi kiñci bhavattayasaªkh±ta½ vaµµa½ patthetv± pavattita½, antamaso
pañc±bhiññ± aµµha v± pana sam±pattiyo, sabba½ ta½ vaµµapakkhiya½ vaµµas²-
santi vaµµas²satt± micch±paµipad±va hoti. Ya½ pana kiñci vivaµµa½ nibb±na½
patthetv± pavattita½, antamaso u¼uªkay±gumattad±nampi paººamuµµhid±nama-
ttampi, sabba½ ta½ vivaµµapakkhiya½ vivaµµanissita½, vivaµµapakkhikatt± samm±-
paµipad±va hoti. Appamattakampi hi paººamuµµhimattad±nakusala½ v± hotu
mahanta½ vel±mad±n±dikusala½ v±, sace vaµµasampatti½ patthetv± vaµµanissita-
vasena micch± µhapita½ hoti, vaµµameva ±haritu½ sakkoti, no vivaµµa½. “Ida½ me
d±na½ ±savakkhay±vaha½ hot³”ti eva½ pana vivaµµa½ patthentena vivaµµava-
sena samm± µhapita½ arahattampi paccekabodhiñ±ºampi sabbaññutaññ±ºampi
d±tu½ sakkotiyeva, na arahatta½ appatv± pariyos±na½ gacchati. Iti anulomava-
sena micch±paµipad±, paµilomavasena samm±paµipad± desit±ti veditabb±. Nanu
cettha paµipad± pucchit±, nibb±na½ bh±jita½, niyy±tanepi paµipad±va niyy±tit±.
Na ca nibb±nassa paµipad±ti n±ma½, savipassan±na½ pana catunna½ magg±na-
meta½ n±ma½, tasm± pucch±niyy±tanehi padabh±jana½ na samet²ti. No na
sameti, kasm±? Phalena paµipad±ya dassitatt±. Phalena hettha paµipad± dassit±.
“Avijj±ya tveva asesavir±ganirodh± saªkh±ranirodho”ti eta½ nirodhasaªkh±ta½
nibb±na½ yass± paµipad±ya phala½, aya½ vuccati, bhikkhave, samm±paµipad±ti
ayamettha attho. Imasmiñca atthe asesavir±ganirodh±ti ettha vir±go nirodhasseva
vevacana½, asesavir±g± asesanirodh±ti ayañhettha adhipp±yo. Yena v± vir±gasa-
ªkh±tena maggena asesanirodho hoti, ta½ dassetu½ eta½ padabh±jana½ vutta½.
Evañhi sati s±nubh±v± paµipad± vibhatt± hoti. Iti imasmimpi sutte vaµµavivaµµa-
meva kathitanti. Tatiya½.
4. Vipass²suttavaººan±
5-10. Sikh²sutt±divaººan±
5-10. Pañcam±d²su sikhissa, bhikkhaveti-±d²na½ pad±na½ “sikhissapi, bhikkha-
ve”ti na eva½ yojetv± attho veditabbo. Kasm±? Ek±sane adesitatt±. N±n±µh±nesu
hi et±ni desit±ni, attho pana sabbattha sadisoyeva. Sabbabodhisatt±nañhi bodhi-
pallaªke nisinn±na½ na añño samaºo v± br±hmaºo v± devo v± m±ro v± brahm±
v± ±cikkhati– “at²te bodhisatt± paccay±k±ra½ sammasitv± buddh± j±t±”ti. Yath±
pana paµhamakappikak±le deve vuµµhe udakassa gatamaggeneva apar±para½
vuµµhi-udaka½ gacchati, eva½ tehi tehi purimabuddhehi gatamaggeneva
pacchim± pacchim± gacchanti. Sabbabodhisatt± hi ±n±p±nacatutthajjh±nato
vuµµh±ya paccay±k±re ñ±ºa½ ot±retv± ta½ anulomapaµiloma½ sammasitv±
buddh± hont²ti paµip±µiy± sattasu suttesu buddhavipassan± n±ma kathit±ti.
Buddhavaggo paµhamo.
2. ¾h±ravaggo
1. ¾h±rasuttavaººan±
2. Mo¼iyaphaggunasuttavaººan±
3. Samaºabr±hmaºasuttavaººan±
4. Dutiyasamaºabr±hmaºasuttavaººan±
14. Catutthe (2.0031) ime dhamme katame dhammeti ettaka½ papañca½ katv±
kathita½, desana½ paµivijjhitu½ samatth±na½ puggal±na½ ajjh±sayena ime
dhamme nappaj±nant²ti-±di vutta½. Sesa½ purimasadisameva. Catuttha½.
5. Kacc±nagottasuttavaººan±
7. Acelakassapasuttavaººan±
17. Sattame acelo kassapoti liªgena acelo niccelo, n±mena kassapo. D³rato-
v±ti mahat± bhikkhusaªghena parivuta½ ±gacchanta½ d³rato eva addasa. Kiñci-
deva desanti kiñcideva k±raºa½. Ok±santi pañhaby±karaºassa khaºa½ k±la½.
Antaragharanti “na pallatthik±ya antaraghare nis²diss±m²”ti ettha antonivesana½
antaraghara½. “Okkhittacakkhu antaraghare gamiss±m²”ti ettha indakh²lato
paµµh±ya antog±mo. Idh±pi ayameva adhippeto. Yad±kaªkhas²ti ya½ icchasi.
Kasm± pana bhagav± kathetuk±mo y±vatatiya½ paµikkhip²ti? G±ravajana-
nattha½. Diµµhigatik± hi khippa½ kathiyam±ne g±rava½ na karonti, “samaºa½
gotama½ upasaªkamitumpi pucchitumpi sukara½, pucchitamatteyeva kathet²”ti
vacanampi na saddahanti. Dve tayo v±re paµikkhitte pana g±rava½ karonti,
“samaºa½ gotama½ upasaªkamitumpi pañha½ pucchitumpi dukkaran”ti y±vata-
tiya½ y±cite kathiyam±na½ suss³santi saddahanti. Iti bhagav± “aya½ suss³si-
ssati saddahissat²”ti y±vatatiya½ y±c±petv± kathesi. Apica yath± bhisakko tela½
v± ph±ºita½ v± pacanto mudup±kakharap±k±na½ p±kak±la½ ±gamayam±no
p±kak±la½ anatikkamitv±va ot±reti. Eva½ bhagav± satt±na½ ñ±ºaparip±ka½ ±ga-
mayam±no “ettakena k±lena imassa ñ±ºa½ parip±ka½ gamissat²”ti ñatv±va y±va-
tatiya½ y±c±pesi.
M± heva½, kassap±ti, kassapa, m± eva½ bhaºi. Saya½kata½ dukkhanti hi
vattu½ na vaµµati, att± n±ma koci dukkhassa k±rako natth²ti d²peti. Paratopi eseva
nayo. Adhiccasamuppannanti ak±raºena yadicch±ya uppanna½. Iti puµµho sam±-
noti kasm± evam±ha? Eva½ kirassa ahosi– “aya½ ‘saya½kata½ dukkhan’ti-±din±
puµµho ‘m± hevan’ti vadati, ‘natth²’ti puµµho ‘atth²’ti vadati. ‘Bhava½ gotamo
dukkha½ na j±n±ti na passat²’ti puµµho ‘j±n±mi khv±han’ti vadati. Kiñci nu kho
may± virajjhitv± pucchito”ti m³lato (2.0034) paµµh±ya attano pucchameva
sodhento evam±ha. ¾cikkhatu ca me, bhante, bhagav±ti idha satthari sañj±tag±-
ravo “bhavan”ti avatv± “bhagav±”ti vadati.
So karot²ti-±di, “saya½kata½ dukkhan”ti laddhiy± paµisedhanattha½ vutta½.
Ettha ca satoti ida½ bhummatthe s±mivacana½, tasm± evamattho daµµhabbo– so
karoti so paµisa½vedayat²ti kho, kassapa, ±dimhiyeva eva½ sati pacch± saya½-
kata½ dukkhanti aya½ laddhi hoti. Ettha ca dukkhanti vaµµadukkha½ adhippeta½.
Iti vadanti etassa purimena ±disaddena anantarena ca sassatasaddena
sambandho hoti. “D²peti gaºh±t²”ti aya½ panettha p±µhaseso. Idañhi vutta½ hoti–
iti eva½ vadanto ±ditova sassata½ d²peti, sassata½ gaºh±ti. Kasm±? Tassa hi ta½
dassana½ eta½ pareti, k±rakañca vedakañca ekameva gaºhanta½ eta½
sassata½ upagacchat²ti attho.
Añño karot²ti-±di pana “para½kata½ dukkhan”ti laddhiy± paµisedhanattha½
vutta½. “¾dito sato”ti ida½ pana idh±pi ±haritabba½. Ayañhettha attho– añño
karoti añño paµisa½vediyat²ti kho pana, kassapa, ±dimhiyeva eva½ sati, pacch±
“k±rako idheva ucchijjati, tena kata½ añño paµisa½vediyat²”ti eva½ uppann±ya
ucchedadiµµhiy± saddhi½ sampayutt±ya vedan±ya abhitunnassa viddhassa sato
“para½kata½ dukkhan”ti aya½ laddhi hot²ti. Iti vadanti-±di vuttanayeneva yoje-
tabba½. Tatr±ya½ yojan±– evañca vadanto ±ditova uccheda½ d²peti, uccheda½
gaºh±ti. Kasm±? Tassa hi ta½ dassana½ eta½ pareti, eta½ uccheda½ upaga-
cchat²ti attho.
Ete teti ye sassatucchedasaªkh±te ubho ante (anupagamma tath±gato
dhamma½ deseti, ete te, kassapa, ubho ante) anupagamma pah±ya anall²yitv±
majjhena tath±gato dhamma½ deseti, majjhim±ya paµipad±ya µhito deset²ti attho.
Katara½ dhammanti ce? Yadida½ avijj±paccay± saªkh±r±ti. Ettha hi k±raºato
phala½, k±raºanirodhena cassa nirodho d²pito, na koci k±rako v± vedako v± (2.0035
niddiµµho. Ett±vat± sesapañh± paµisedhit± honti. Ubho ante anupagamm±ti imin±
hi tatiyapañho paµikkhitto. Avijj±paccay± saªkh±r±ti imin± adhiccasamuppannat±
ceva aj±nanañca paµikkhittanti veditabba½.
Labheyyanti ida½ so bhagavato santike bhikkhubh±va½ patthayam±no ±ha.
Atha bhagav± yonena khandhake titthiyapariv±so (mah±va. 86) paññatto, ya½
aññatitthiyapubbo s±maºerabh³miya½ µhito “aha½, bhante, itthann±mo aññati-
tthiyapubbo
imasmi½ dhammavinaye ±kaªkh±mi upasampada½. Sv±ha½, bhante, saªgha½
catt±ro m±se pariv±sa½ y±c±m²”ti-±din± nayena sam±diyitv± parivasati, ta½
sandh±ya yo kho, kassapa, aññatitthiyapubboti-±dim±ha. Tattha pabbajjanti vaca-
nasiliµµhat±vasena vutta½. Aparivasitv±yeva hi pabbajja½ labhati. Upasampada-
tthikena pana n±tik±lena g±mappavesan±d²ni aµµha vatt±ni p³rentena parivasi-
tabba½. ¾raddhacitt±ti aµµhavattap³raºena tuµµhacitt±. Ayamettha saªkhepo,
vitth±rato panesa titthiyapariv±so samantap±s±dik±ya vinayaµµhakath±ya pabbajja-
kkhandhakavaººan±ya½ (mah±va. aµµha. 86) vuttanayeneva veditabbo.
Apica may±ti ayamettha p±µho, aññattha pana “apica metth±”ti. Puggalavema-
ttat± vidit±ti puggalan±natta½ vidita½. “Aya½ puggalo pariv±s±raho, aya½ na
pariv±s±raho”ti ida½ mayha½ p±kaµanti dasseti. Tato kassapo cintesi– “aho
acchariya½ buddhas±sana½, yattha eva½ gha½sitv± koµµetv± yuttameva
gaºhanti, ayutta½ cha¹¹ent²”ti. Tato suµµhutara½ pabbajj±ya sañj±tuss±ho sace,
bhanteti-±dim±ha. Atha bhagav± tassa tibbacchandata½ viditv± “na kassapo pari-
v±sa½ arahat²”ti aññatara½ bhikkhu½ ±mantesi– “gaccha, bhikkhu, kassapa½
nah±petv± pabb±jetv± ±neh²”ti. So tath± katv± ta½ pabb±jetv± bhagavato
santika½ agam±si. Bhagav± gaºe nis²ditv± upasamp±desi. Tena vutta½ alattha
kho acelo kassapo bhagavato santike pabbajja½, alattha upasampadanti. Acir³pa-
sampannoti-±di sesa½ br±hmaºasa½yutte (sa½. ni. 1.187) vuttamev±ti. Sattama½.
8. Timbarukasuttavaººan±
¾h±ravaggo dutiyo.
3. Dasabalavaggo
1. Dasabalasuttavaººan±
2. Dutiyadasabalasuttavaººan±
3. Upanisasuttavaººan±
4. Aññatitthiyasuttavaººan±
5. Bh³mijasuttavaººan±
7. Paccayasuttavaººan±
9. Samaºabr±hmaºasuttavaººan±
Dasabalavaggo tatiyo.
4. Ka¼±rakhattiyavaggo
1. Bh³tasuttavaººan±
2. Ka¼±rasuttavaººan±
32. Dutiye ka¼±rakhattiyoti tassa therassa n±ma½. Dant± panassa ka¼±r± visa-
masaºµh±n±, tasm± “ka¼±ro”ti vuccati. H²n±y±vattoTi h²nassa gihibh±vassa
atth±ya nivatto. Ass±samalatth±ti ass±sa½ avassaya½ patiµµha½ na hi n³na
alattha, tayo magge t²ºi ca phal±ni n³na n±latth±ti d²peti. Yadi hi t±ni labheyya, na
sikkha½ paccakkh±ya h²n±y±vatteyy±ti aya½ therassa adhipp±yo. Na khv±ha½,
±vusoti aha½ kho, ±vuso, “ass±sa½ patto, na patto”ti na kaªkh±mi. Therassa hi
s±vakap±ram²ñ±ºa½ avassayo, tasm± so na kaªkhati. ¾yati½ pan±vusoti imin±
“±yati½ paµisandhi tumh±ka½ uggh±µit±, na uggh±µit±”ti arahattappatti½ pucchati.
Na khv±ha½, ±vuso, vicikicch±m²ti imin± thero tattha vicikicch±bh±va½ d²peti.
Yena bhagav± tenupasaªkam²ti “ima½ sutak±raºa½ bhagavato ±rocess±m²”ti
upasaªkami. Aññ± by±kat±ti arahatta½ by±kata½. Kh²º± j±t²ti na therena eva½
by±kat±, aya½ pana thero tuµµho pasanno eva½ padabyañjan±ni ±ropetv± ±ha.
Aññatara½ bhikkhu½ ±mantes²ti ta½ sutv± satth± cintesi– “s±riputto dh²ro
gambh²ro. Na so kenaci k±raºena eva½ by±karissati. Sa½khittena pana pañho
by±kato (2.0058) bhavissati. Pakkos±petv± na½ pañha½ by±kar±pess±m²”ti añña-
tara½ bhikkhu½ ±mantesi.
Sace ta½ s±riputt±ti ida½ bhagav± “na esa attano dhammat±ya añña½ by±kari-
ssati, pañhameta½ pucchiss±mi, ta½ kathentova añña½ by±karissat²”ti añña½
by±kar±petu½ eva½ pucchi. Ya½nid±n±vuso, j±t²ti, ±vuso, aya½ j±ti n±ma ya½pa-
ccay±, tassa paccayassa khay± kh²ºasmi½ j±tiy± paccaye j±tisaªkh±ta½ phala½
kh²ºanti vidita½. Idh±pi ca thero pañhe akaªkhitv± ajjh±saye kaªkhati. Eva½
kirassa ahosi– “aññ± n±ma taºh± kh²º±, up±d±na½ kh²ºa½, bhavo kh²ºo, paccayo
kh²ºo, kiles± kh²º±ti-±d²hi bah³hi k±raºehi sakk± by±k±tu½, katha½ kathento
pana satthu ajjh±saya½ gahetu½ sakkhiss±m²”ti.
Kiñc±pi eva½ ajjh±saye kaªkhati, pañha½ pana aµµhapetv±va paccay±k±rava-
sena by±k±si. Satth±pi paccay±k±ravaseneva by±kar±petuk±mo, tasm± esa
by±karontova ajjh±saya½ gaºhi. T±vadeva “gahito me satthu ajjh±sayo”ti aññ±si.
Athassa nayasatena nayasahassena pañhaby±karaºa½ upaµµh±si. Yasm± pana
bhagav± uttari pañha½ pucchati, tasm± tena ta½ by±karaºa½ anumoditanti vedi-
tabba½.
Katha½ j±nato pana teti ida½ kasm± ±rabhi? Savisaye s²han±da½ nad±petu½.
Thero kira s³karanikh±taleºadv±re d²ghanakhaparibb±jakassa vedan±pariggaha-
sutte kathiyam±ne t±lavaºµa½ gahetv± satth±ra½ b²jayam±no µhito tisso vedan±
pariggahetv± s±vakap±ram²ñ±ºa½ adhigato, ayamassa savisayo. Imasmi½ savi-
saye µhito s²han±da½ nadissat²ti na½ sandh±ya satth± ida½ pañha½ pucchi. Ani-
cc±ti hutv± abh±vaµµhena anicc±. Yadanicca½ ta½ dukkhanti ettha kiñc±pi sukh±
vedan± µhitisukh± vipariº±madukkh±, dukkh± vedan± µhitidukkh± vipariº±ma-
sukh±, adukkhamasukh± ñ±ºasukh± aññ±ºadukkh±, vipariº±makoµiy± pana
sabb±va dukkh± n±ma j±t±. Viditanti yasm± eva½ vedan±ttaya½ dukkhanti vidita½,
tasm± y± tattha taºh±, s± na upaµµh±s²ti dasseti.
S±dhu (2.0059) s±dh³ti therassa vedan±paricchedaj±nane sampaha½sana½.
Thero hi vedan± ek±ti v± dve tisso catassoti v± avuttepi vuttanayena t±sa½ tissoti
pariccheda½ aññ±si, tena ta½ bhagav± sampaha½santo evam±ha. Dukkha-
sminti ida½ bhagav± imin± adhipp±yena ±ha– “s±riputta, ya½ tay± ‘imin± k±ra-
ºena vedan±su taºh± na upaµµh±s²’ti by±kata½, ta½ suby±kata½. ‘Tisso vedan±’ti
vibhajantena pana te atippapañco kato, ta½ ‘dukkhasmin’ti by±karontenapi hi te
suby±katameva bhaveyya. Ya½kiñci vedayita½, ta½ dukkhanti ñ±tamattepi hi
vedan±su taºh± na tiµµhati”.
Katha½ vimokkh±ti katar± vimokkh±, katarena vimokkhena tay± aññ± by±ka-
t±ti attho? Ajjhatta½ vimokkh±ti ajjhattavimokkhena, ajjhattasaªkh±re parigga-
hetv± patta-arahatten±ti attho. Tattha catukka½ veditabba½– ajjhatta½ abhiniveso
ajjhatta½ vuµµh±na½, ajjhatta½ abhiniveso bahiddh± vuµµh±na½, bahiddh± abhini-
veso bahiddh± vuµµh±na½, bahiddh± abhiniveso ajjhatta½ vuµµh±nanti. Ajjhattañhi
abhinivesitv± bahiddh±dhamm±pi daµµhabb±yeva, bahiddh± abhinivesitv± ajjhatta-
dhamm±pi. Tasm± koci bhikkhu ajjhatta½ saªkh±resu ñ±ºa½ ot±retv± te vavattha-
petv± bahiddh± ot±reti, bahiddh±pi pariggahetv± puna ajjhatta½ ot±reti, tassa
ajjhatta saªkh±re sammasanak±le maggavuµµh±na½ hoti. Iti ajjhatta½ abhiniveso
ajjhatta½ vuµµh±na½ n±ma. Koci ajjhatta½ saªkh±resu ñ±ºa½ ot±retv± te vava-
tthapetv± bahiddh± ot±reti, tassa bahiddh± saªkh±re sammasanak±le maggavu-
µµh±na½ hoti. Iti ajjhatta½ abhiniveso bahiddh± vuµµh±na½ n±ma. Koci bahiddh±
saªkh±resu ñ±ºa½ ot±retv±, te vavatthapetv± ajjhatta½ ot±reti, ajjhattampi pari-
ggahetv± puna bahiddh± ot±reti, tassa bahiddh± saªkh±re sammasanak±le
maggavuµµh±na½ hoti. Iti bahiddh± abhiniveso bahiddh± vuµµh±na½ n±ma. Koci
bahiddh± saªkh±resu ñ±ºa½ ot±retv± te vavatthapetv± ajjhatta½ ot±reti, tassa
ajjhattasaªkh±re sammasanak±le maggavuµµh±na½ hoti. Iti bahiddh± abhiniveso
ajjhatta½ vuµµh±na½ n±ma. Tatra thero “ajjhattasaªkh±re pariggahetv± tesa½
vavatth±nak±le maggavuµµh±nena arahatta½ pattosm²”ti dassento ajjhatta½
vimokkh± khv±ha½, ±vusoti ±ha.
Sabbup±d±nakkhay±ti (2.0060) sabbesa½ catunnampi up±d±n±na½ khayena.
Tath± sato vihar±m²ti ten±k±rena satiy± samann±gato vihar±mi. Yath± sata½ viha-
rantanti yen±k±rena ma½ satiy± samann±gata½ viharanta½. ¾sav± n±nussava-
nt²Ti cakkhuto r³pe savanti ±savanti sandanti pavattant²ti eva½ chahi dv±rehi
chasu ±rammaºesu savanadhamm± k±m±sav±dayo ±sav± n±nussavanti n±nu-
ppava¹¹hanti, yath± me na uppajjant²ti attho. Att±nañca n±vaj±n±m²ti att±nañca
na avaj±n±mi. Imin± om±napah±na½ kathita½. Evañhi sati paj±nan± pasann±
hoti.
Samaºen±ti buddhasamaºena. Tesv±ha½ na kaªkh±m²ti tesu aha½ “kataro
k±m±savo, kataro bhav±savo, kataro diµµh±savo, kataro avijj±savo”ti eva½ sar³pa-
bhedatopi, “catt±ro ±sav±”ti eva½ gaºanaparicchedatopi na kaªkh±mi. Te me
pah²n±ti na vicikicch±m²ti te mayha½ pah²n±ti vicikiccha½ na upp±demi. Ida½
bhagav± “eva½ by±karontenapi tay± suby±kata½ bhaveyya ‘ajjhatta½ vimokkh±
khv±ha½, ±vuso’ti-±d²ni pana te vadantena atippapañco kato”ti dassento ±ha.
Uµµh±y±san± vih±ra½ p±vis²ti paññattavarabuddh±sanato uµµhahitv± vih±ra½
antomah±gandhakuµi½ p±visi asambhinn±ya eva paris±ya. Kasm±? Buddh± hi
aniµµhit±ya desan±ya asambhinn±ya paris±ya uµµh±y±san± gandhakuµi½ pavi-
sant± puggalathomanattha½ v± pavisanti dhammathomanattha½ v±. Tattha
puggalathomanattha½ pavisanto satth± eva½ cintesi– “ima½ may± sa½khittena
uddesa½ uddiµµha½ vitth±rena ca avibhatta½ dhammapaµigg±hak± bhikkh³ ugga-
hetv± ±nanda½ v± kacc±yana½ v± upasaªkamitv± pucchissanti, te mayha½
ñ±ºena sa½sandetv± kathessanti, tatopi dhammapaµigg±hak± puna ma½ pucchi-
ssanti. Tesamaha½ ‘sukathita½, bhikkhave, ±nandena, sukathita½ kacc±yanena,
ma½ cepi tumhe etamattha½ puccheyy±tha, ahampi na½ evameva by±kareyyan’-
ti eva½ te puggale thomess±mi. Tato tesu g±rava½ janetv± bhikkh³ upasaªkami-
ssanti, tepi bhikkh³ atthe ca dhamme ca niyojessanti, te tehi niyojit± tisso sikkh±
parip³retv± dukkhassanta½ karissant²”ti.
Atha (2.0061) v± panassa eva½ hoti– “esa mayi pakkante attano ±nubh±va½
karissati, atha na½ ahampi tatheva thomess±mi, ta½ mama thomana½ sutv± g±ra-
vaj±t± bhikkh³ ima½ upasaªkamitabba½, vacanañcassa sotabba½ saddh±-
tabba½ maññissanti, ta½ tesa½ bhavissati d²gharatta½ hit±ya sukh±y±”ti
dhammathomanattha½ pavisanto eva½ cintesi yath± dhammad±y±dasutte
cintesi. Tatra hissa eva½ ahosi– “mayi vih±ra½ paviµµhe ±misad±y±da½ gara-
hanto dhammad±y±dañca thomento imissa½yeva parisati nisinno s±riputto
dhamma½ desessati, eva½ dvinnampi amh±ka½ ekajjh±say±ya matiy± desit±
aya½ desan± agg± ca garuk± ca bhavissati p±s±ºacchattasadis±”ti.
Idha pana ±yasmanta½ s±riputta½ ukka½setv± pak±setv± µhapetuk±mo pugga-
lathomanattha½ uµµh±y±san± vih±ra½ p±visi. ¿disesu µh±nesu bhagav± nisinn±sa-
neyeva antarahito cittagatiy± vih±ra½ pavisat²ti veditabbo. Yadi hi k±yagatiy±
gaccheyya, sabb± paris± bhagavanta½ pariv±retv± gaccheyya, s± ekav±ra½
bhinn± puna dussannip±t± bhaveyy±ti bhagav± adissam±nena k±yena cittagatiy±
eva p±visi.
Eva½ paviµµhe pana bhagavati bhagavato adhipp±y±nur³pameva s²han±da½
nadituk±mo tatra kho ±yasm± s±riputto acirapakkantassa bhagavato bhikkh³ ±ma-
ntesi. Pubbe appaµisa½viditanti ida½ n±ma pucchissat²ti pubbe may± avidita½
aññ±ta½. Paµhama½ pañhanti, “sace ta½, s±riputta, eva½ puccheyyu½ katha½
j±nat± pana tay±, ±vuso s±riputta, katha½ passat± aññ± by±kat± kh²º± j±t²”ti ima½
paµhama½ pañha½. Dandh±yitattanti satthu ±sayaj±nanattha½ dandhabh±vo as²-
ghat±. Paµhama½ pañha½ anumod²ti, “j±ti pan±vuso s±riputta, ki½nid±n±”ti ima½
dutiya½ pañha½ pucchanto, “ya½nid±n±vuso, j±t²”ti eva½ vissajjita½ paµhama½
pañha½ anumodi.
Etadahos²ti bhagavat± anumodite nayasatena nayasahassena pañhassa eka-
ªgaºikabh±vena p±kaµ²bh³tatt± eta½ ahosi. Divasamp±ha½ bhagavato eta-
mattha½ by±kareyyanti sakaladivasampi aha½ bhagavato eta½ paµiccasamupp±-
dattha½ (2.0062) puµµho sakaladivasampi aññamaññehi padabyañjanehi by±ka-
reyya½. Yena bhagav± tenupasaªkam²ti eva½ kirassa ahosi– “thero u¼±ras²ha-
n±da½ nadati, suk±raºa½ eta½, dasabalassa na½ ±rocess±m²”ti. Tasm± yena
bhagav± tenupasaªkami.
S± hi bhikkhu s±riputtassa dhammadh±t³ti ettha dhammadh±t³ti paccay±k±-
rassa vivaµabh±vadassanasamattha½ s±vakap±ram²ñ±ºa½. S±vak±nañhi s±vaka-
p±ram²ñ±ºa½ sabbaññutaññ±ºagatikameva hoti. Yath± buddh±na½ at²t±n±gata-
paccuppann± dhamm± sabbaññutaññ±ºassa p±kaµ± honti, eva½ therassa s±vaka-
p±ram²ñ±ºa½ sabbepi s±vakañ±ºassa gocaradhamme j±n±t²ti. Dutiya½.
3. ѱºavatthusuttavaººan±
4. Dutiyañ±ºavatthusuttavaººan±
5. Avijj±paccayasuttavaººan±
6. Dutiya-avijj±paccayasuttavaººan±
36. Chaµµhe iti v±, bhikkhave, yo vadeyy±ti tassa½ parisati diµµhigatiko pañha½
pucchituk±mo atthi, so pana avis±radadh±tuko uµµh±ya dasabala½ pucchitu½ na
sakkoti, tasm± tassa ajjh±sayena sayameva pucchitv± vissajjento satth± evam±ha.
Chaµµha½.
7. Natumhasuttavaººan±
37. Sattame (2.0065) na tumh±kanti attani hi sati attaniya½ n±ma hoti. Att±yeva
ca natthi, tasm± “na tumh±kan”ti ±ha. Napi aññesanti añño n±ma paresa½ att±,
tasmi½ sati aññesa½ n±ma siy±, sopi natthi, tasm± “napi aññesan”ti ±ha. Pur±ºa-
mida½, bhikkhave, kammanti nayida½ pur±ºakammameva, pur±ºakammani-
bbatto panesa k±yo, tasm± paccayavoh±rena eva½ vutto. Abhisaªkhatanti-±di
kammavoh±rasseva vasena purimaliªgasabh±gat±ya vutta½, aya½ panettha
attho– abhisaªkhatanti paccayehi katoti daµµhabbo. Abhisañcetayitanti cetan±va-
tthuko cetan±m³lakoti daµµhabbo. Vedaniyanti vedaniyavatth³ti daµµhabbo.
Sattama½.
8. Cetan±suttavaººan±
38. Aµµhame yañca, bhikkhave, cetet²ti ya½ cetana½ ceteti, pavattet²ti attho.
Yañca pakappet²ti ya½ pakappana½ pakappeti, pavatteticceva attho. Yañca anuse-
t²ti yañca anusaya½ anuseti, pavatteticceva attho. Ettha ca cetet²ti tebh³makaku-
sal±kusalacetan± gahit±, pakappet²ti aµµhasu lobhasahagatacittesu taºh±diµµhi-
kapp± gahit±, anuset²ti dv±dasanna½ cetan±na½ sahaj±takoµiy± ceva upanissaya-
koµiy± ca anusayo gahito. ¾rammaºameta½ hot²ti (cetan±didhammaj±te sati
kammaviññ±ºassa uppattiy± av±ritatt±) eta½ cetan±didhammaj±ta½ paccayo
hoti. Paccayo hi idha ±rammaºanti adhippet±. Viññ±ºassa µhitiy±ti kammaviññ±-
ºassa µhitattha½. ¾rammaºe sat²ti tasmi½ paccaye sati. Patiµµh± viññ±ºassa
hot²ti tassa kammaviññ±ºassa patiµµh± hoti. Tasmi½ patiµµhite viññ±ºeti tasmi½
kammaviññ±ºe patiµµhite. Vir³¼heti kamma½ jav±petv± paµisandhi-±ka¹¹hanasa-
matthat±ya nibbattam³le j±te. Punabbhav±bhinibbatt²ti punabbhavasaªkh±t±
abhinibbatti.
No (2.0066) ce, bhikkhave, cetet²ti imin± tebh³makacetan±ya appavattana-
kkhaºo vutto. No ce pakappet²ti imin± taºh±diµµhikapp±na½ appavattanakkhaºo.
Atha ce anuset²ti imin± tebh³makavip±kesu parittakiriy±su r³peti ettha appah²na-
koµiy± anusayo gahito. ¾rammaºameta½ hot²ti anusaye sati kammaviññ±ºassa
uppattiy± av±ritatt± eta½ anusayaj±ta½ paccayova hoti.
No ceva cetet²ti-±d²su paµhamapade tebh³makakusal±kusalacetan± nivatt±,
dutiyapade aµµhasu cittesu taºh±diµµhiyo, tatiyapade vuttappak±resu dhammesu
yo appah²nakoµiy± anusayito anusayo, so nivatto.
Apicettha asammohattha½ ceteti pakappeti anuseti, ceteti na pakappeti anu-
seti, na ceteti na pakappeti anuseti, na ceteti na pakappeti na anuset²ti idampi
catukka½ veditabba½. Tattha paµhamanaye dhammaparicchedo dassito. Dutiya-
naye cetet²ti tebh³makakusalacetan± ceva catasso ca akusalacetan± gahit±. Na
pakappet²ti aµµhasu cittesu taºh±diµµhiyo nivatt±. Anuset²ti tebh³makakusale upani-
ssayakoµiy±, cat³su akusalacetan±su sahaj±takoµiy± ceva upanissayakoµiy± ca
anusayo gahito. Tatiyanaye na cetet²ti tebh³makakusal±kusala½ nivatta½, na
pakappet²ti aµµhasu cittesu taºh±diµµhiyo nivatt±, anuset²ti sutte ±gata½ v±retv±
tebh³makakusal±kusalavip±kakiriy±r³pesu appah²nakoµiy± upanissayo gahito.
Catutthanayo purimasadisova.
Tadappatiµµhiteti tasmi½ appatiµµhite. Avir³¼heti kamma½ jav±petv± paµisandhi-±-
ka¹¹hanasamatthat±ya anibbattam³le. Ettha pana ki½ kathitanti? Arahattama-
ggassa kicca½, kh²º±savassa kiccakaraºantipi navalokuttaradhamm±tipi vattu½
vaµµati. Ettha ca viññ±ºassa ceva ±yati½ punabbhavassa ca antare eko sandhi,
vedan±taºh±namantare eko, bhavaj±t²namantare ekoti. Aµµhama½.
9. Dutiyacetan±suttavaººan±
10. Tatiyacetan±suttavaººan±
Ka¼±rakhattiyavaggo catuttho.
5. Gahapativaggo
1. Pañcaverabhayasuttavaººan±
2. Dutiyapañcaverabhayasuttavaººan±
3. Dukkhasuttavaººan±
4. Lokasuttavaººan±
5. ѱtikasuttavaººan±
6. Aññatarabr±hmaºasuttavaººan±
7. J±ºussoºisuttavaººan±
8. Lok±yatikasuttavaººan±
9. Ariyas±vakasuttavaººan±
10. Dutiya-ariyas±vakasuttavaººan±
50. Dasame (2.0071) dvepi nay± ekato vutt±. Idameva purimena n±natta½,
sesa½ t±disamev±ti. Dasama½.
Gahapativaggo pañcamo.
6. Dukkhavaggo
1. Pariv²ma½sanasuttavaººan±
3. Sa½yojanasuttavaººan±
4. Dutiyasa½yojanasuttavaººan±
54. Catutthe upama½ paµhama½ katv± pacch± attho vutto. Sesa½ t±disameva.
Catuttha½.
5. Mah±rukkhasuttavaººan±
6. Dutiyamah±rukkhasuttavaººan±
56. Chaµµhepi upama½ paµhama½ vatv± pacch± attho vutto, idameva n±natta½.
Chaµµha½.
7. Taruºarukkhasuttavaººan±
10. Nid±nasuttavaººan±
Dukkhavaggo chaµµho.
7. Mah±vaggo
1. Assutav±suttavaººan±
2. Dutiya-assutav±suttavaººan±
3. Puttama½s³pamasuttavaººan±
4. Atthir±gasuttavaººan±
5. Nagarasuttavaººan±
65. Pañcame n±mar³pe kho sati viññ±ºanti ettha “saªkh±resu sati viññ±ºan”ti
ca “avijj±ya sati saªkh±r±”ti ca vattabba½ bhaveyya, tadubhayampi na vutta½.
Kasm±? Avijj±saªkh±r± hi tatiyo bhavo, tehi saddhi½ aya½ vipassan± na ghaµ²-
yati. Mah±puriso hi paccuppannapañcavok±ravasena abhiniviµµhoti.
Nanu ca avijj±saªkh±resu adiµµhesu na sakk± buddhena bhavitunti. Sacca½ na
sakk±, imin± pana te bhava-up±d±nataºh±vasena diµµh±va. Tasm± yath± n±ma
godha½ anubandhanto puriso ta½ k³pa½ paviµµha½ disv± otaritv± paviµµha-
µµh±na½ khaºitv± godha½ gahetv± pakkameyya, na parabh±ga½ khaneyya (2.0107)
kasm±? Kassaci natthit±ya. Eva½ mah±purisopi godha½ anubandhanto puriso
viya bodhipallaªke nisinno jar±maraºato paµµh±ya “imassa aya½ paccayo, imassa
aya½ paccayo”ti pariyesanto y±va n±mar³padhamm±na½ paccaya½ disv±
tassapi paccaya½ pariyesanto viññ±ºameva addasa. Tato “ettako pañcavok±ra-
bhavavasena sammasanac±ro”ti vipassana½ paµinivattesi, parato tucchak³passa
abhinnaµµh±na½ viya avijj±saªkh±radvaya½ atthi, tadeta½ heµµh± vipassan±ya
gahitatt± p±µiyekka½ sammasan³paga½ na hot²ti na aggahesi.
Paccud±vattat²ti paµinivattati. Katama½ panettha viññ±ºa½ paccud±vattat²ti?
Paµisandhiviññ±ºampi vipassan±viññ±ºampi. Tattha paµisandhiviññ±ºa½ pacca-
yato paµinivattati, vipassan±viññ±ºa½ ±rammaºato. Ubhayampi n±mar³pa½ n±ti-
kkamati, n±mar³pato para½ na gacchati. Ett±vat± j±yetha v±ti-±d²su viññ±ºe
n±mar³passa paccaye honte, n±mar³pe viññ±ºassa paccaye honte, dv²supi añña-
maññapaccayesu hontesu ettakena j±yetha v± upapajjetha v±. Ito hi para½
kimañña½ j±yetha v± upapajjetha v±, nanu etadeva j±yati ca upapajjati c±ti?
Eva½ saddhi½ apar±paracutipaµisandh²hi pañca pad±ni dassetv± puna ta½ ett±-
vat±ti vuttamattha½ niyy±tento yadida½ n±mar³papaccay± viññ±ºa½, viññ±ºapa-
ccay± n±mar³panti vatv± tato para½ anulomapaccay±k±ravasena viññ±ºapa-
ccay± n±mar³pam³laka½ ±yatijar±maraºa½ dassetu½ n±mar³papaccay± sa¼±ya-
tananti-±dim±ha.
Añjasanti maggasseva vevacana½. Uddh±pavantanti ±pato uggatatt± uddh±-
panti laddhavoh±rena p±k±ravatthun± samann±gata½. Ramaº²yanti samant±
catunna½ dv±r±na½ abbhantare ca n±n±bhaº¹±na½ sampattiy± ramaº²ya½.
M±peh²ti mah±jana½ pesetv± v±sa½ k±rehi. M±peyy±ti v±sa½ k±reyya. K±rento
ca paµhama½ aµµh±rasa manussakoµiyo pesetv± “sampuººan”ti pucchitv± “na
t±va sampuººan”ti vutte apar±ni pañcakul±ni peseyya. Puna pucchitv± “na t±va
sampuººan”ti vutte apar±ni pañcapaññ±sakul±ni peseyya. Puna pucchitv± “na
t±va sampuººan”ti vutte apar±ni ti½sa (2.0108) kul±ni peseyya. Puna pucchitv±
“na t±va sampuººan”ti vutte apara½ kulasahassa½ peseyya. Puna pucchitv± “na
t±va sampuººan”ti vutte apar±ni ek±dasanahut±ni kul±ni peseyya. Puna
pucchitv± “na t±va sampuººan”ti vutte apar±ni catur±s²tikulasahass±ni peseyya.
Puna “sampuººan”ti pucchite, “mah±r±ja, ki½ vadesi? Mahanta½ nagara½ asa-
mb±dha½, imin± nayena kul±ni pesetv± na sakk± p³retu½, bheri½ pana car±-
petv± ‘amh±ka½ nagara½ im±ya ca im±ya ca sampattiy± sampanna½, ye tattha
vasituk±m±, yath±sukha½ gacchantu, imañcimañca parih±ra½ labhissant²’ti naga-
rassa ceva vaººa½ lokassa ca parih±ral±bha½ ghos±peth±”ti vadeyya. So eva½
kareyya. Tato manuss± nagaraguºañceva parih±ral±bhañca sutv± sabbadis±hi
samosaritv± nagara½ p³reyyu½. Ta½ aparena samayena iddhañceva assa
ph²tañca. Ta½ sandh±ya tadassa nagara½ aparena samayena iddhañceva ph²ta-
ñc±ti-±di vutta½.
Tattha iddhanti samiddha½ subhikkha½. Ph²tanti sabbasampatt²hi pupphita½.
B±hujaññanti bah³hi ñ±tabba½, bahujan±na½ hita½ v±. “Bahujanan”tipi p±µho.
¾kiººamanussanti manussehi ±kiººa½ nirantara½ phuµµha½. Vu¹¹hivepullappa-
ttanti vu¹¹hippattañceva vepullappattañca, seµµhabh±vañceva vipulabh±vañca
patta½, dasasahassacakkav±¼e agganagara½ j±tanti attho.
Evameva khoti ettha ida½ opammasa½sandana½– araññapavane caram±napu-
riso viya hi d²paªkarap±dam³lato paµµh±ya p±ramiyo p³rayam±no mah±puriso
daµµhabbo, tassa purisassa pubbakehi manussehi anuy±tamaggadassana½ viya
mah±sattassa anupubbena
bodhipallaªke nisinnassa pubbabh±ge aµµhaªgikassa vipassan±maggassa
dassana½, purisassa ta½ ekapadikamagga½ anugacchato aparabh±ge mah±ma-
ggadassana½ viya mah±sattassa uparivipassan±ya ciººante lokuttaramaggada-
ssana½, purisassa teneva maggena gacchato purato nagaradassana½ viya tath±-
gatassa nibb±nanagaradassana½, bahinagara½ panettha aññena diµµha½,
aññena manussav±sa½ kata½, nibb±nanagara½ satth± sayameva passi, saya½
v±samak±si. Tassa purisassa catunna½ dv±r±na½ diµµhak±lo viya tath±gatassa
catunna½ magg±na½ diµµhak±lo, tassa cat³hi dv±rehi nagara½ paviµµhak±lo viya
tath±gatassa cat³hi maggehi (2.0109) nibb±na½ paviµµhak±lo, tassa nagarabbha-
ntare bhaº¹avavatth±nak±lo viya tath±gatassa paccavekkhaºañ±ºena paropa-
ºº±sakusaladhammavavatth±nak±lo. Nagarassa ag±rakaraºattha½ kulapariyesa-
nak±lo viya satthu phalasam±pattito vuµµh±ya veneyyasatte volokanak±lo, tena
purisena y±citassa rañño eka½ mah±kuµumbika½ diµµhak±lo viya mah±brahmun±
y±citassa bhagavato aññ±sikoº¹aññatthera½ diµµhak±lo, rañño mah±kuµumbika½
pakkos±petv± “nagarav±sa½ karoh²”ti pahitak±lo viya bhagavato ekasmi½
pacch±bhatte aµµh±rasayojanamagga½ gantv± ±s±¼hipuººamadivase b±r±ºa-
siya½ isipatana½ pavisitv± thera½ k±yasakkhi½ katv± dhamma½ desitak±lo,
mah±kuµumbikena aµµh±rasa purisakoµiyo gahetv± nagara½ ajjh±vuµµhak±lo viya
tath±gatena dhammacakke pavattite therassa aµµh±rasahi brahmakoµ²hi saddhi½
sot±pattiphale patiµµhitak±lo, eva½ nibb±nanagara½ paµhama½ ±v±sita½, tato
sampuººa½ nagaranti pucchitv± na t±v±ti vutte pañca kul±ni ±di½ katv± y±va
catur±s²tikulasahassapesana½ viya tath±gatassa pañcamadivasato paµµh±ya ana-
ttalakkhaºasutt±d²ni desetv± pañcavaggiye ±di½ katv± yasapamukh± pañcapa-
ºº±sa kulaputt±, ti½sa bhaddavaggiy±, sahassapur±ºajaµil±, bimbis±rapamu-
kh±ni ek±dasapurisanahut±ni, tirokuµµ±numodane catur±s²tisahass±n²ti ettakassa
janassa ariyamagga½ ot±retv± nibb±nanagara½ pesitak±lo, atha tena nayena
nagare ap³riyam±ne bheri½ car±petv± nagarassa vaººaghosana½ kul±na½ pari-
h±ral±bhaghosana½ viya ca m±sassa aµµha divase tattha tattha nis²ditv± dhamma-
kathik±na½ nibb±navaººassa ceva nibb±nappatt±na½ j±tikant±r±dinittharaº±ni-
sa½sassa ca ghosana½, tato sabbadis±hi ±gantv± manuss±na½ nagarasamosa-
raºa½ viya tattha tattha dhammakatha½ sutv± tato tato nikkhamitv± pabbajja½
±di½ katv± anulomapaµipada½ paµipann±na½ aparim±º±na½ kulaputt±na½ nibb±-
nasamosaraºa½ daµµhabba½.
Pur±ºa½ magganti ariya½ aµµhaªgika½ magga½. Ayañhi ariyamaggo pav±raºa-
sutte (sa½. ni. 1.215) avattam±nakaµµhena “anuppannamaggo”ti vutto, imasmi½
sutte ava¼añjanaµµhena “pur±ºamaggo”ti. Brahmacariyanti sikkhattayasaªgaha½
sakalas±sana½. Iddhanti jh±nass±dena (2.0110) samiddha½ subhikkha½.
Ph²tanti abhiññ±bharaºehi pupphita½. Vitth±rikanti vitthiººa½. B±hujaññanti bahu-
janaviññeyya½. Y±va devamanussehi suppak±sitanti y±va dasasahassacakka-
v±¼e devamanussehi paricchedo atthi, etasmi½ antare suppak±sita½ sudesita½
tath±gaten±ti. Pañcama½.
6. Sammasasuttavaººan±
7. Na¼akal±p²suttavaººan±
67. Sattame kinnu kho, ±vusoti kasm± pucchati? “Eva½ puµµho katha½ nu kho
by±kareyy±”ti. Therassa ajjh±sayaj±nanattha½. Apica at²te dve aggas±vak± ima½
pañha½ vinicchayi½s³ti an±gate bhikkh³ j±nissant²tipi pucchati. Id±neva kho
mayanti ida½ thero yassa n±mar³passa viññ±ºa½ paccayoti vutta½, tadeva
n±mar³pa½ viññ±ºassa paccayoti (2.0113) vuttatt± ±ha. Na¼akal±piyoti idha pana
ayakal±p±divasena upama½ an±haritv± viññ±ºan±mar³p±na½ abaladubbalabh±-
vadassanattha½ aya½ upam± ±bhat±.
Nirodho hot²ti ettake µh±ne paccayuppannapañcavok±rabhavavasena desan±
kathit±. Chatti½s±ya vatth³h²ti heµµh± vissajjitesu dv±dasasu padesu ekekasmi½
tiººa½ tiººa½ vasena chatti½s±ya k±raºehi. Ettha ca paµhamo dhammakathika-
guºo, dutiy± paµipatti, tatiya½ paµipattiphala½. Tattha paµhamanayena desan±sa-
mpatti kathit±, dutiyena sekkhabh³mi, tatiyena asekkhabh³m²ti. Sattama½.
8. Kosambisuttavaººan±
68. Aµµhame aññatrev±ti ekacco hi parassa saddahitv± ya½ esa bhaºati, ta½
bh³tanti gaºh±ti. Aparassa nis²ditv± cintentassa ya½ k±raºa½ ruccati, so “atthi
etan”ti ruciy± gaºh±ti. Eko “cirak±lato paµµh±ya eva½ anussavo atthi, bh³tametan”-
ti anussavena gaºh±ti. Aññassa vitakkayato eka½ k±raºa½ upaµµh±ti, so “atthetan”-
ti ±k±raparivitakkena gaºh±ti. Aparassa cintayato ek± diµµhi uppajjati, y±yassa ta½
k±raºa½ nijjh±yantassa khamati, so “atthetan”ti diµµhinijjh±nakkhantiy± gaºh±ti.
Thero pana pañcapi et±ni k±raº±ni paµikkhipitv± paccakkhañ±ºena paµividdha-
bh±va½ pucchanto aññatreva, ±vuso musila, saddh±y±ti-±dim±ha. Tattha aññatre-
v±ti saddh±d²ni k±raº±ni µhapetv±, vin± etehi k±raºeh²ti attho. Bhavanirodho nibb±-
nanti pañcakkhandhanirodho nibb±na½.
Tuºh² ahos²ti thero kh²º±savo, aha½ pana kh²º±savoti v± na v±ti v± avatv±
tuºh²yeva ahosi. ¾yasm± n±rado ±yasmanta½ paviµµha½ etadavoc±ti kasm±
avoca? So kira cintesi– “bhavanirodho nibb±na½ n±m±ti sekhehipi j±nitabbo
pañho esa, aya½ pana thero ima½ thera½ asekhabh³miy± k±reti, ima½ µh±na½
j±n±pess±m²”ti eta½ avoca.
Sammappaññ±ya (2.0114) sudiµµhanti saha vipassan±ya maggapaññ±ya suµµhu
diµµha½. Na camhi arahanti an±g±mimagge µhitatt± araha½ na hom²ti d²peti. Ya½
panassa id±ni “bhavanirodho nibb±nan”ti ñ±ºa½, ta½ ek³nav²satiy± paccavekkha-
ºañ±ºehi vimutta½ paccavekkhaºañ±ºa½. Udap±noti v²sati½sahatthagambh²ro
p±n²yak³po. Udakav±rakoti udaka-ussiñcanav±rako. Udakanti hi kho ñ±ºa½
ass±ti t²re µhitassa olokayato eva½ ñ±ºa½ bhaveyya. Na ca k±yena phusitv±ti
udaka½ pana n²haritv± k±yena phusitv± viharitu½ na sakkuºeyya. Udap±ne uda-
kadassana½ viya hi an±g±mino nibb±nadassana½, ghamm±bhitattapuriso viya
an±g±m², udakav±rako viya arahattamaggo, yath± ghamm±bhitattapuriso uda-
p±ne udaka½ passati. Eva½ an±g±m² paccavekkhaºañ±ºena “upari arahattapha-
lasamayo n±ma atth²”ti j±n±ti. Yath± pana so puriso udakav±rakassa natthit±ya
udaka½ n²haritv± k±yena phusitu½ na labhati, eva½ an±g±m² arahattamaggassa
natthit±ya nibb±na½ ±rammaºa½ katv±
arahattaphalasam±patti½ appetv± nis²ditu½ na labhati. Aµµhama½.
9. Upayantisuttavaººan±
10. Susimasuttavaººan±
Mah±vaggo sattamo.
8. Samaºabr±hmaºavaggo
1. Jar±maraºasutt±divaººan±
Samaºabr±hmaºavaggo aµµhamo.
9. Antarapeyy±la½
1. Satthusutt±divaººan±
Antarapeyy±lo navamo.
Nid±nasa½yuttavaººan± niµµhit±.
2. Abhisamayasa½yutta½
1. Nakhasikh±suttavaººan±
2. Pokkharaº²suttavaººan±
3. Sa½bhejja-udakasutt±divaººan±
5. Pathav²sutt±divaººan±
Abhisamayasa½yuttavaººan± niµµhit±.
3. Dh±tusa½yutta½
1. N±nattavaggo
1.Dh±tun±nattasuttavaººan±
2. Phassan±nattasuttavaººan±
3. Nophassan±nattasuttavaººan±
87. Tatiye no manosamphassa½ paµicca uppajjati manodh±t³ti manodv±re
paµhamajavanasampayutta½ phassa½ paµicca ±vajjanakiriy±manoviññ±ºadh±tu
no uppajjat²ti evamattho daµµhabbo. Tatiya½.
4. Vedan±n±nattasuttavaººan±
5. Dutiyavedan±n±nattasuttavaººan±
6. B±hiradh±tun±nattasuttavaººan±
7. Saññ±n±nattasuttavaººan±
8. Nopariyesan±n±nattasuttavaººan±
N±nattavaggo paµhamo.
2. Dutiyavaggo
1. Sattadh±tusuttavaººan±
2. Sanid±nasuttavaººan±
3. Giñjak±vasathasuttavaººan±
97. Tatiye dh±tu½, bhikkhaveti ito paµµh±ya ajjh±saya½ dh±t³ti d²peti. Uppajjati
saññ±ti ajjh±saya½ paµicca saññ± uppajjati, diµµhi uppajjati, vitakko uppajjat²ti.
Idh±pi “kacc±no pañha½ pucchissat²”ti tassa ok±sad±nattha½ ett±vat±va
desana½ niµµh±pesi. Asamm±sambuddhes³ti chasu satth±resu. Samm±sambu-
ddh±Ti mayamasma samm±sambuddh±ti. Ki½ paµicca paññ±yat²ti kismi½ sati
hot²ti? Satth±r±na½ uppanna½ diµµhi½ pucchati. Asamm±sambuddhesu tesu
samm±sambuddh± eteti eva½ uppanna½ titthiyas±vak±nampi diµµhi½ pucchati-
yeva.
Id±ni yasm± tesa½ avijj±dh±tu½ paµicca s± diµµhi hoti, avijj±dh±tu ca n±ma
mahat² dh±tu, tasm± mahati½ dh±tu½ paµicca tass± uppatti½ d²pento mahat² kho
es±ti-±dim±ha. H²na½, kacc±na, dh±tu½ paµicc±ti h²na½ ajjh±saya½ paµicca. Paºi-
dh²ti cittaµµhapana½. S± panes± itthibh±va½ v± makkaµ±ditiracch±nabh±va½ v±
patthentassa uppajjati. H²no puggaloti yassete h²n± dhamm± uppajjanti, sabbo so
puggalopi h²no n±ma. H²n± v±c±ti y± tassa v±c±, s±pi h²n±. H²na½ ±cikkhat²Ti so
±cikkhantopi h²nameva ±cikkhati, desentopi h²nameva deset²ti sabbapad±ni yojeta-
bb±ni. Upapatt²ti dve upapattiyo paµil±bho ca nibbatti ca. Nibbatti h²nakul±diva-
sena veditabb±, paµil±bho cittupp±dakkhaºe h²nattikavasena. Katha½? Tassa hi
pañcasu n²cakulesu uppajjanato h²n± nibbatti, vessasuddakulesu uppajjanato
majjhim±, khattiyabr±hmaºakulesu uppajjanato paº²t±. Dv±das±kusalacittupp±-
d±na½ pana paµil±bhato (2.0129) h²no paµil±bho, tebh³makadhamm±na½ paµil±-
bhato majjhimo, navalokuttaradhamm±na½ paµil±bhato paº²to. Imasmi½ pana
µh±ne nibbattiyeva adhippet±ti. Tatiya½.
4. H²n±dhimuttikasuttavaººan±
5. Caªkamasuttavaººan±
99. Pañcame passatha noti passatha nu. Sabbe kho eteti s±riputtatthero bhaga-
vat± “etadagga½, bhikkhave, mama s±vak±na½ bhikkh³na½ mah±paññ±na½
yadida½ s±riputto”ti (a. ni. 1.189) mah±paññesu etadagge µhapito. Iti na½
“khandhantara½ dh±tvantara½ ±yatanantara½ satipaµµh±nabodhipakkhiyadha-
mmantara½ tilakkhaº±hata½ gambh²ra½ pañha½ pucchiss±m±”ti mah±paññ±va
pariv±renti. Sopi tesa½ pathavi½ pattharento viya sinerup±dato v±lika½ uddha-
ranto viya cakkav±¼apabbata½ bhindanto viya sineru½ ukkhipanto viya ±k±sa½
vitth±rento viya candimas³riye uµµh±pento viya ca pucchitapucchita½ katheti.
Tena vutta½ “sabbe kho ete, bhikkhave, bhikkh³ mah±paññ±”ti.
Mah±moggall±nopi bhagavat± “etadagga½, bhikkhave, mama s±vak±na½
bhikkh³na½ iddhimant±na½ yadida½ mah±moggall±no”ti iddhimantesu etadagge
µhapito. Iti na½ “parikamma½ ±nisa½sa½ adhiµµh±na½ vikubbana½ pucchiss±m±”-
ti iddhimantova pariv±renti. Sopi tesa½ vuttanayeneva pucchitapucchita½ katheti.
Tena vutta½ “sabbe kho ete, bhikkhave, bhikkh³ mahiddhik±”ti.
Mah±kassapopi bhagavat± “etadagga½, bhikkhave, mama s±vak±na½
bhikkh³na½ dhutav±d±na½ yadida½ mah±kassapo”ti dhutav±desu etadagge
µhapito. Iti na½ “dhutaªgaparih±ra½ ±nisa½sa½ samodh±na½ adhiµµh±na½
bheda½ pucchiss±m±”ti dhutav±d±va pariv±renti. Sopi tesa½ tatheva pucchitapu-
cchita½ by±karoti. Tena vutta½ “sabbe kho ete, bhikkhave, bhikkh³ dhutav±d±”ti.
Anuruddhattheropi (2.0130) bhagavat± “etadagga½, bhikkhave, mama s±va-
k±na½ bhikkh³na½ dibbacakkhuk±na½ yadida½ anuruddho”ti (a. ni. 1.192) dibba-
cakkhukesu etadagge µhapito. Iti na½ “dibbacakkhussa parikamma½ ±nisa½sa½
upakkilesa½ pucchiss±m±”ti dibbacakkhuk±va pariv±renti. Sopi tesa½ tatheva
pucchitapucchita½ katheti. Tena vutta½ “sabbe kho ete, bhikkhave, bhikkh³ dibba-
cakkhuk±”ti.
Puººattheropi bhagavat± “etadagga½, bhikkhave, mama s±vak±na½
bhikkh³na½ dhammakathik±na½ yadida½ puººo mant±ºiputto”ti (a. ni. 1.196)
dhammakathikesu etadagge µhapito. Iti na½ “dhammakath±ya saªkhepavitth±ra-
gambh²rutt±navicitrakath±d²su ta½ ta½ ±k±ra½ pucchiss±m±”ti dhammakathik±va
pariv±renti. Sopi tesa½ “±vuso, dhammakathikena n±ma ±dito parisa½ vaººetu½
vaµµati, majjhe suññata½ pak±setu½, ante catusaccavasena k³µa½ gaºhitun”ti
eva½ ta½ ta½ dhammakath±naya½ ±cikkhati. Tena vutta½ “sabbe kho ete,
bhikkhave, bhikkh³ dhammakathik±”ti.
Up±littheropi bhagavat± “etadagga½, bhikkhave, mama s±vak±na½
bhikkh³na½ vinayadhar±na½ yadida½ up±l²”ti (a. ni. 1.228) vinayadharesu eta-
dagge µhapito. Iti na½ “garukalahuka½ satekiccha-atekiccha½ ±patt±n±patti½
pucchiss±m±”ti vinayadhar±va pariv±renti. Sopi tesa½ pucchitapucchita½ tatheva
katheti. Tena vutta½ “sabbe kho ete, bhikkhave, bhikkh³ vinayadhar±”ti.
¾nandattheropi bhagavat± “etadagga½, bhikkhave, mama s±vak±na½
bhikkh³na½ bahussut±na½ yadida½ ±nando”ti (a. ni. 1.223) bahussutesu eta-
dagge µhapito. Iti na½ “dasavidha½ byañjanabuddhi½ aµµhuppatti½ anusandhi½
pubb±para½ pucchiss±m±”ti bahussut±va pariv±renti. Sopi tesa½ “ida½ eva½
vattabba½, ida½ eva½ gahetabban”ti sabba½ katheti. Tena vutta½ “sabbe kho
ete, bhikkhave, bhikkh³ bahussut±”ti.
Devadatto pana p±piccho icch±pakato, tena na½ “kulasaªgaºhanaparih±ra½
n±nappak±raka½ kohaññata½ pucchiss±m±”ti p±picch±va pariv±renti. Sopi tesa½
ta½ ta½ niy±ma½ ±cikkhati. Tena vutta½ “sabbe kho ete, bhikkhave, bhikkh³
p±picch±”ti.
Kasm± (2.0131) panete avid³re caªkami½s³ti. “Devadatto satthari paduµµha-
citto anatthampi k±tu½ upakkameyy±”ti ±rakkhaggahaºattha½. Atha devadatto
kasm± caªkam²ti? “Ak±rako aya½, yadi k±rako bhaveyya, na idha ±gaccheyy±”ti
attano katadosapaµicch±danattha½. Ki½ pana devadatto bhagavato anattha½
k±tu½ samattho, bhagavato v± ±rakkhakicca½ atth²ti? Natthi. Tena vutta½ “aµµh±-
nameta½, ±nanda, anavak±so, ya½ tath±gato par³pakkamena parinibb±yeyy±”ti
(c³¼ava. 341). Bhikkh³ pana satthari g±ravena ±gat±. Teneva bhagav± eva½
vatv± “vissajjehi, ±nanda, bhikkhusaªghan”ti vissajj±pesi. Pañcama½.
6. Sag±th±suttavaººan±
7. Assaddhasa½sandanasuttavaººan±
8-12. Assaddham³lakasutt±divaººan±
Dutiyo vaggo.
3. Kammapathavaggo
1-2. Asam±hitasutt±divaººan±
3-5. Pañcasikkh±padasutt±divaººan±
7. Dasaªgasuttavaººan±
Kammapathavaggo tatiyo.
4. Catutthavaggo
1. Catudh±tusuttavaººan±
2. Pubbesambodhasuttavaººan±
3. Acari½suttavaººan±
4. Noceda½suttavaººan±
5. Ekantadukkhasuttavaººan±
6-10. Abhinandasutt±divaººan±
Catuttho vaggo.
Dh±tusa½yuttavaººan± niµµhit±.
4. Anamataggasa½yutta½
1. Paµhamavaggo
1. Tiºakaµµhasuttavaººan±
2. Pathav²suttavaººan±
3. Assusuttavaººan±
4. Kh²rasuttavaººan±
5. Pabbatasuttavaººan±
128. Pañcame sakk± pana, bhanteti so kira bhikkhu cintesi– “satth± anamata-
ggassa sa½s±rassa d²ghatamatt± ‘na sukara½ na sukaran’ti kathetiyeva (2.0147),
katha½ nacchindati, sakk± nu kho upama½ k±r±petun”ti. Tasm± evam±ha. K±sike-
n±ti tayo kapp±sa½s³ ekato gahetv± kantitasuttamayena atisukhumavatthena.
Tena pana parimaµµhe kittaka½ kh²yeyy±ti. S±sapamatta½. Pañcama½.
6. S±sapasuttavaººan±
7. S±vakasuttavaººan±
8-9. Gaªg±sutt±divaººan±
10. Puggalasuttavaººan±
Paµhamo vaggo.
2. Dutiyavaggo
1. Duggatasuttavaººan±
2. Sukhitasuttavaººan±
135. Dutiye sukhitanti sukhasamappita½ mahaddhana½ mah±bhoga½. Susajji-
tanti alaªkatapaµiyatta½ hatthikkhandhagata½ mah±pariv±ra½. Dutiya½.
3. Ti½samattasuttavaººan±
4-9. M±tusutt±divaººan±
10. Vepullapabbatasuttavaººan±
Dutiyo vaggo.
Anamataggasa½yuttavaººan± niµµhit±.
5. Kassapasa½yutta½
1. Santuµµhasuttavaººan±
2. Anottapp²suttavaººan±
145. Dutiye an±t±p²Ti ya½ v²riya½ kilese ±tapati, tena rahito. Anottapp²ti
nibbhayo kilesuppattito kusal±nuppattito ca bhayarahito. Sambodh±y±ti sambu-
jjhanatth±ya. Nibb±n±y±ti nibb±nasacchikiriy±ya. Anuttarassa yogakkhemass±ti
arahattassa tañhi anuttarañceva cat³hi ca yogehi khema½.
Anuppann±ti-±d²su ye pubbe appaµiladdhapubba½ c²var±di½ v± paccaya½ upa-
µµh±kasaddhivih±rika-antev±s²na½ v± aññatarato manuññavatthu½ paµilabhitv±
ta½ subha½ sukhanti ayoniso gaºhantassa aññatara½ v± pana ananubh³ta-
pubba½ ±rammaºa½ yath± tath± v± ayoniso ±vajjentassa lobh±dayo p±pak± aku-
sal± dhamm± uppajjanti, te anuppann±ti veditabb±. Aññath± hi anamatagge
sa½s±re anuppann± n±ma p±pak± dhamm± natthi. Anubh³tapubbepi ca
vatthumhi ±rammaºe v± yassa pakatibuddhiy± v± uddesaparipucch±ya v± pariya-
ttinavakammayonisomanasik±r±na½ v± aññataravasena pubbe anuppajjitv±
pacch± t±disena paccayena sahas± uppajjanti, imepi “anuppann± uppajjam±n±
anatth±ya sa½vatteyyun”ti veditabb±. Tesuyeva pana vatth±rammaºesu puna-
ppuna½ uppajjam±n± nappah²yanti n±ma, te “uppann± appah²yam±n± anatth±ya
sa½vatteyyun”ti veditabb±. Ayamettha saªkhepo, vitth±rato pana uppann±nuppa-
nnabhedo ca pah±nappah±navidh±nañca sabba½ visuddhimagge ñ±ºadassana-
visuddhiniddese kathita½.
Anuppann± me kusal± dhamm±ti appaµiladdh±pi s²lasam±dhimaggaphalasa-
ªkh±t± anavajjadhamm±. Uppann±ti teyeva paµiladdh±. Nirujjham±n± anatth±ya
sa½vatteyyunti te s²l±didhamm± parih±nivasena puna anuppattiy± nirujjham±n±
anatth±ya sa½vatteyyunti veditabb±. Ettha ca lokiy± parih±yanti, lokuttar±na½
parih±ni natth²ti. “Uppann±na½ kusal±na½ dhamm±na½ µhitiy±”ti imassa (2.0154)
pana sammappadh±nassa vasen±ya½ desan± kat±. Dutiyamaggo v± s²gha½ anu-
ppajjam±no, paµhamamaggo nirujjham±no anatth±ya sa½vatteyy±ti evampettha
attho daµµhabbo. Iti imasmi½ sutte ime catt±ro sammappadh±n± pubbabh±gavipa-
ssan±vasena kathit±ti. Dutiya½.
3. Cand³pamasuttavaººan±
4. Kul³pakasuttavaººan±
5. Jiººasuttavaººan±
148. Pañcame jiººoti thero mahallako. Garuk±n²ti ta½ satthu santik± laddhak±-
lato paµµh±ya chinnabhinnaµµh±ne suttasa½sibbanena ceva agga¼ad±nena ca ane-
k±ni paµal±ni hutv± garuk±ni j±t±ni. Nibbasan±n²ti pubbe bhagavat± niv±setv± apa-
n²tat±ya eva½laddhan±m±ni. Tasm±ti yasm± tva½ jiººo ceva garupa½suk³lo ca.
Gahapat±n²ti pa½suk³likaªga½ vissajjetv± gahapat²hi dinnac²var±ni dh±reh²ti
vadati. Nimantan±n²ti piº¹ap±tikaªga½ vissajjetv± sal±kabhatt±d²ni nimantan±ni
bhuñj±h²ti vadati. Mama ca santiketi ±raññikaªga½ vissajjetv± g±mantasen±sane-
yeva vas±h²ti vadati.
Nanu ca yath± r±j± sen±pati½ sen±patiµµh±ne µhapetv± tassa r±j³paµµh±n±din±
attano kammena ±r±dhentasseva ta½ µh±nantara½ gahetv± aññassa dadam±no
ayutta½ n±ma karoti, eva½ satth± mah±kassapattherassa paccuggamanatth±ya
tig±vuta½ magga½ gantv± r±jagahassa ca n±¼and±ya ca antare bahuputtakaru-
kkham³le nisinno t²hi ov±dehi upasamp±detv± tena saddhi½ attano c²vara½ pari-
vattetv± thera½ j±ti-±raññikaªgañceva j±tipa½suk³likaªgañca (2.0159) ak±si, so
tasmi½ kattukamyat±chandena satthu citta½ ±r±dhentasseva pa½suk³l±d²ni
vissajj±petv± gahapatic²varapaµiggahaº±d²su niyojento ayutta½ n±ma karot²ti. Na
karoti. Kasm±? Attajjh±sayatt±. Na hi satth± dhutaªg±ni vissajj±petuk±mo, yath±
pana aghaµµit± bheri-±dayo sadda½ na vissajjenti, eva½ aghaµµit± evar³p±
puggal± na s²han±da½ nadant²ti nad±petuk±mo s²han±dajjh±sayena evam±ha.
Theropi satthu ajjh±say±nur³peneva “aha½ kho, bhante, d²gharatta½ ±raññiko
cev±”ti-±din± nayena s²han±da½ nadati.
Diµµhadhammasukhavih±ranti diµµhadhammasukhavih±ro n±ma ±raññikasseva
labbhati, no g±mantav±sino. G±mantasmiñhi vasanto d±rakasadda½ suº±ti, asa-
pp±yar³p±ni passati, asapp±ye sadde suº±ti, tenassa anabhirati uppajjati. ¾ra-
ññiko pana g±vuta½ v± a¹¹hayojana½ v± atikkamitv± arañña½ ajjhog±hetv±
vasanto d²pibyagghas²h±d²na½ sadde suº±ti, yesa½ savanapaccay± am±nusik±-
savanarati uppajjati. Ya½ sandh±ya vutta½–
“Suññ±g±ra½ paviµµhassa, santacittassa bhikkhuno;
am±nus² rat² hoti, samm± dhamma½ vipassato.
“Yato yato sammasati, khandh±na½ udayabbaya½;
labhat² p²tip±mojja½, amata½ ta½ vij±nata½. (dha. pa. 373-374);
“Purato pacchato v±pi, aparo ce na vijjati;
tattheva ph±su bhavati, ekassa ramato vane”ti.
Tath± piº¹ap±tikasseva labbhati, no apiº¹ap±tikassa. Apiº¹ap±tiko hi ak±la-
c±r² hoti, turitac±ra½ gacchati, parivatteti, palibuddhova gacchati, tattha ca bahu-
sa½sayo hoti. Piº¹ap±tiko pana na ak±lac±r² hoti, na turitac±ra½ gacchati, na
parivatteti, apalibuddhova gacchati, tattha ca na bahusa½sayo hoti.
Katha½? Apiº¹ap±tiko hi g±mato d³ravih±re vasam±no k±lasseva “y±gu½ v±
p±riv±sikabhatta½ v± lacch±mi, ±sanas±l±ya v± pana (2.0160) uddesabhatt±d²su
kiñcideva mayha½ p±puºissat²”ti makkaµakasutt±ni chindanto sayitagor³p±ni
uµµh±pento p±tova gacchanto ak±lac±r² hoti. Manusse khettakamm±d²na½ atth±ya
geh±
nikkhanteyeva samp±puºitu½ miga½ anubandhanto viya vegena gacchanto turita-
c±r² hoti. Antar± kiñcideva disv± “asuka-up±sako v± asuka-up±sik± v± gehe, no
gehe”ti pucchati, “no gehe”ti sutv± “id±ni kuto labhiss±m²”ti? Aggida¹¹ho viya
pavedhati, saya½ pacchimadisa½ gantuk±mo p±c²nadis±ya sal±ka½ labhitv±
añña½ pacchimadis±ya laddhasal±ka½ upasaªkamitv±, “bhante, aha½ pacchima-
disa½ gamiss±mi, mama sal±ka½ tumhe gaºhatha, tumh±ka½ sal±ka½ mayha½
deth±”ti sal±ka½ parivatteti. Eka½ v± pana sal±kabhatta½ ±haritv± paribhuñjanto
“aparass±pi sal±kabhattassa patta½ deth±”ti manussehi vutte, “bhante, tumh±ka½
patta½ detha, aha½ mayha½ patte bhatta½ pakkhipitv± tumh±ka½ patta½ dass±-
m²”ti aññassa patta½ d±petv± bhatte ±haµe attano patte pakkhipitv± patta½ paµi-
dento patta½ parivatteti n±ma. Vih±re r±jar±jamah±matt±dayo mah±d±na½ denti,
imin± ca bhiyyo d³rag±me sal±k± laddh±, tattha agacchanto puna satt±ha½
sal±ka½ na labhat²ti al±bhabhayena gacchati, eva½ gacchanto palibuddho hutv±
gacchati n±ma. Yassa cesa sal±kabhatt±dino atth±ya gacchati, “ta½ dassanti nu
kho me, ud±hu na dassanti, paº²ta½ nu kho dassanti, ud±hu l³kha½, thoka½ nu
kho, ud±hu bahuka½, s²tala½ nu kho, ud±hu uºhan”ti eva½ tattha ca bahusa½-
sayo hoti.
Piº¹ap±tiko pana k±lasseva vuµµh±ya vattapaµivatta½ katv± sar²ra½ paµijaggitv±
vasanaµµh±na½ pavisitv± kammaµµh±na½ manasikatv± k±la½ sallakkhetv± mah±-
janassa u¼uªkabhikkh±d²ni d±tu½ pahonakak±le gacchat²ti na ak±lac±r² hoti,
ekeka½ padav±ra½ cha koµµh±se katv± vipassanto gacchat²ti na turitac±r² hoti,
attano garubh±vena “asuko gehe, na gehe”ti na pucchati, sal±kabhatt±d²niyeva
na gaºh±ti. Agaºhanto ki½ parivattessati? Na aññassa vasena palibuddhova hoti
(2.0161), kammaµµh±na½ manasikaronto yath±ruci gacchati, itaro viya na bahusa½-
sayo hoti. Ekasmi½ g±me v± v²thiy± v± alabhitv± aññattha carati. Tasmimpi ala-
bhitv± aññattha caranto missakodana½ saªka¹¹hitv± amata½ viya paribhuñjitv±
gacchati.
Pa½suk³likasseva labbhati, no apa½suk³likassa. Apa½suk³liko hi vass±v±-
sika½ pariyesanto carati, na sen±sanasapp±ya½ pariyesati. Pa½suk³liko pana
na vass±v±sika½ pariyesanto carati, sen±sanasapp±yameva pariyesati. Tec²vari-
kasseva labbhati, na itarassa. Atec²variko hi bahubhaº¹o bahuparikkh±ro hoti,
tenassa ph±suvih±ro natthi. Appicch±d²nañceva labbhati, na itaresanti. Tena
vutta½– “attano ca diµµhadhammasukhavih±ra½ sampassam±no”ti. Pañcama½.
6. Ov±dasuttavaººan±
149. Chaµµhe aha½ v±ti kasm± ±ha? Thera½ attano µh±ne µhapanattha½. Ki½
s±riputtamoggall±n± natth²ti? Atthi. Eva½ panassa ahosi “ime na cira½ µhassanti,
kassapo pana v²savassasat±yuko, so mayi parinibbute sattapaººiguh±ya½ nis²-
ditv± dhammavinayasaªgaha½ katv± mama s±sana½ pañcavassasahassapari-
m±ºak±lapavattanaka½ karissati, attano ta½ µh±ne µhapemi, eva½ bhikkh³ kassa-
passa suss³sitabba½ maññissant²”ti. Tasm± evam±ha. Dubbac±ti dukkhena
vattabb±. Dovacassakaraºeh²ti dubbacabh±vakaraºehi. Appadakkhiºagg±hinoti
anus±sani½ sutv± padakkhiºa½ na gaºhanti yath±nusiµµha½ na paµipajjanti, appa-
µipajjant± v±mag±hino n±ma j±t±ti dasseti. Acc±vadanteti atikkamma vadante,
sutapariyatti½ niss±ya ativiya v±da½ karonteti attho. Ko bahutara½ bh±sissat²ti
dhamma½ kathento ko bahu½ bh±sissati, ki½ tva½, ud±hu ahanti? Ko sundarata-
ranti, eko bahu½ bh±santo asahita½ amadhura½ bh±sati, eko sahita½ madhura½,
ta½ sandh±y±ha “ko sundarataran”ti? Eko pana bahuñca sundarañca kathento
cira½ na bh±sati, lahuññeva uµµh±ti, eko addh±na½ p±peti, ta½ sandh±y±ha “ko
cirataran”ti? Chaµµha½.
7. Dutiya-ov±dasuttavaººan±
8. Tatiya-ov±dasuttavaººan±
9. Jh±n±bhiññasuttavaººan±
152. Navame y±vadeva ±kaªkh±m²ti y±vadeva icch±mi. Y±ni pana ito para½
vivicceva k±meh²ti-±din± nayena catt±ri r³p±vacarajjh±n±ni, sabbaso r³pasa-
ññ±na½ samatikkam±ti-±din± nayena catasso ar³pasam±pattiyo, sabbaso neva-
saññ±n±saññ±yatana½ samatikkamma saññ±vedayitanirodhanti eva½ nirodhasa-
m±patti, anekavihita½ iddhividhanti-±din± nayena pañca lokik±bhiññ± ca vutt±.
Tattha ya½ vattabba½ siy±, ta½ sabba½ anupadavaººan±ya ceva bh±van±vidh±-
nena ca saddhi½ visuddhimagge (visuddhi. 1.69) vitth±ritameva. Cha¼abhiññ±ya
pana ±sav±na½ khay±ti ±sav±na½ khayena. An±savanti ±sav±na½ apaccaya-
bh³ta½. Cetovimuttinti arahattaphalasam±dhi½. Paññ±vimuttinti arahattaphala-
pañña½. Navama½.
10. Upassayasuttavaººan±
11. C²varasuttavaººan±
12. Para½maraºasuttavaººan±
13. Saddhammappatir³pakasuttavaººan±
Kassapasa½yuttavaººan± niµµhit±.
6. L±bhasakk±rasa½yutta½
1. Paµhamavaggo
1. D±ruºasuttavaººan±
2. Ba¼isasuttavaººan±
3-4. Kummasutt±divaººan±
159-160. Tatiye mah±kummakulanti mahanta½ aµµhikacchapakula½. Agam±-
s²ti “ettha addh± kiñci kh±ditabba½ atthi, ta½ macchar±yanto ma½ esa niv±ret²”ti
saññ±ya agam±si. Papat±y±ti papat± vuccati d²gharajjukabaddho ayakantako-
sake daº¹aka½ pavesetv± gahito kaººikasallasaºµh±no, ayakaºµako, yasmi½
vegena patitv± kaµ±he laggamatte daº¹ako nikkhamati, rajjuko ek±baddho gaccha-
teva. So kummoti so (2.0191) viddhakummo. Yena so kummoti udakasadda½
sutv± s±saªkaµµh±na½ bhavissat²ti nivattitv± yena so atthak±mo kummo. Na d±ni
tva½ amh±kanti id±ni tva½ amittahattha½ gato, na amh±ka½ santakoti attho.
Eva½ sallapant±na½yeva ca nesa½ n±v±ya µhito luddo rajjuka½ ±ka¹¹hitv±
kumma½ gahetv± yath±k±ma½ ak±si. Sesamettha ito anantarasutte ca utt±na-
meva. Tatiyacatutth±ni.
5. M²¼hakasuttavaººan±
6. Asanisuttavaººan±
7. Diddhasuttavaººan±
8. Siªg±lasuttavaººan±
9. Verambhasuttavaººan±
10. Sag±thakasuttavaººan±
Paµhamo vaggo.
2. Dutiyavaggo
1-2. Suvaººap±tisutt±divaººan±
3-10. Suvaººanikkhasutt±divaººan±
Dutiyo vaggo.
3. Tatiyavaggo
1-2. M±tug±masutt±divaººan±
3-6. Ekaputtakasutt±divaººan±
7. Tatiyasamaºabr±hmaºasuttavaººan±
8. Chavisuttavaººan±
9. Rajjusuttavaººan±
10. Bhikkhusuttavaººan±
179. Dasame diµµhadhammasukhavih±r±ti phalasam±pattisukhavih±r±. Tes±ha-
mass±ti tesa½ aha½ assa. Kh²º±savo hi l±bh² puññasampanno y±gukhajjak±d²ni
gahetv± ±gat±gat±na½ anumodana½ karonto dhamma½ desento pañha½ vissa-
jjento phalasam±patti½ appetv± nis²ditu½ ok±sa½ na labhati, ta½
sandh±ya vuttanti. Dasama½.
Tatiyo vaggo.
4. Catutthavaggo
1-4. Bhindisutt±divaººan±
5. Acirapakkantasuttavaººan±
6. Pañcarathasatasuttavaººan±
7-13. M±tusutt±divaººan±
L±bhasakk±rasa½yuttavaººan± niµµhit±.
7. R±hulasa½yutta½
1. Paµhamavaggo
1-8. Cakkhusutt±divaººan±
9. Dh±tusuttavaººan±
10. Khandhasuttavaººan±
Paµhamo vaggo.
2. Dutiyavaggo
1-10. Cakkhusutt±divaººan±
11. Anusayasuttavaººan±
12. Apagatasuttavaººan±
Dutiyo vaggo.
R±hulasa½yuttavaººan± niµµhit±.
8. Lakkhaºasa½yutta½
1. Paµhamavaggo
1. Aµµhisuttavaººan±
2. Pesisuttavaººan±
3. Piº¹asuttavaººan±
4. Nicchavisuttavaººan±
5. Asilomasuttavaººan±
6. Sattisuttavaººan±
7. Usulomasuttavaººan±
9. Dutiyas³cilomasuttavaººan±
10. Kumbhaº¹asuttavaººan±
Paµhamo vaggo.
2. Dutiyavaggo
1. Sas²sakasuttavaººan±
2. G³thakh±dasuttavaººan±
3. Nicchavitthisuttavaººan±
214. Nicchavitthivatthusmi½ yasm± m±tug±mo n±ma attano phasse anissaro,
s± ca ta½ s±mikassa santaka½ phassa½ thenetv± paresa½ abhirati½ upp±desi,
tasm± kammasabh±gat±ya sukhasamphass± vaµµitv± dukkhasamphassa½ anu-
bhavitu½ nicchavitth² hutv± uppann±. Tatiya½.
4. Maªgulitthisuttavaººan±
5. Okilin²suttavaººan±
6. As²sakasuttavaººan±
7-11. P±pabhikkhusutt±divaººan±
9. Opammasa½yutta½
1. K³µasuttavaººan±
2. Nakhasikhasuttavaººan±
3. Kulasuttavaººan±
4. Okkh±suttavaººan±
5. Sattisuttavaººan±
6. Dhanuggahasuttavaººan±
7. ¾ºisuttavaººan±
8. Kaliªgarasuttavaººan±
9. N±gasuttavaººan±
10. Bi¼±rasuttavaººan±
11. Siªg±lasuttavaººan±
12. Dutiyasiªg±lasuttavaººan±
Opammasa½yuttavaººan± niµµhit±.
10. Bhikkhusa½yutta½
1. Kolitasuttavaººan±
2. Upatissasuttavaººan±
236. Dutiye atthi nu kho ta½ kiñci lokasminti ida½ ati-u¼±rampi satta½ v±
saªkh±ra½ v± sandh±ya vutta½. Satthupi khoti ida½ yasm± ±nandattherassa
satthari adhimatto chando ca pemañca, tasm± “ki½ nu kho imassa therassa
satthu vipariº±menapi sok±dayo nuppajjeyyun”ti j±nanattha½ pucchati? D²ghara-
ttanti s³karakhataleºadv±re d²ghanakhaparibb±jakassa vedan±pariggahasu-
ttanta½ desitadivasato paµµh±ya atikkantak±la½ sandh±y±ha. Tasmiñhi (2.0215)
divase therassa ime vaµµ±nugatakiles± sam³hat±ti. Dutiya½.
3. Ghaµasuttavaººan±
237. Tatiye ekavih±reti ekasmi½ gabbhe. Tad± kira bah³ ±gantuk± bhikkh³
sannipati½su. Tasmi½ pariveºaggena v± vih±raggena v± sen±sanesu ap±puºa-
ntesu dvinna½ ther±na½ eko gabbho sampatto. Te div± p±µiyekkesu µh±nesu nis²-
danti, ratti½ pana nesa½ antare c²varas±ºi½ pas±renti. Te attano attano pattapa-
ttaµµh±neyeva nis²danti. Tena vutta½ “ekavih±re”ti. O¼±riken±ti ida½ o¼±rik±ramma-
ºata½ sandh±ya vutta½. Dibbacakkhudibbasotadh±tuvih±rena hi so vih±si,
tesañca r³p±yatanasadd±yatanasaªkh±ta½ o¼±rika½ ±rammaºa½. Iti dibbaca-
kkhun± r³passa diµµhatt± dibb±ya ca sotadh±tuy± saddassa sutatt± so vih±ro o¼±-
riko n±ma j±to. Dibbacakkhu visujjh²ti bhagavato r³padassanatth±ya visuddha½
ahosi. Dibb± ca sotadh±t³ti s±pi bhagavato saddasuºanattha½ visujjhi. Bhagava-
topi therassa r³padassanatthañceva saddasuºanatthañca tadubhaya½ visujjhi.
Tad± kira thero “katha½ nu kho etarahi satth± viharat²”ti ±loka½ va¹¹hetv±
dibbena cakkhun± satth±ra½ jetavane vih±re gandhakuµiya½ nisinna½ disv±
tassa dibb±ya sotadh±tuy± sadda½ suºi. Satth±pi tatheva ak±si. Eva½ te añña-
mañña½ passi½su ceva, saddañca assosu½.
¾raddhav²riyoti paripuººav²riyo paggahitav²riyo. Y±vadeva upanikkhepanamatt±-
y±ti tiyojanasahassavitth±rassa himavato santike µhapit± s±sapamatt± p±s±ºasa-
kkhar± “himav± nu kho mah±, aya½ nu kho p±s±ºasakkhar±”ti eva½ y±va upani-
kkhepanamattasseva atth±ya bhaveyy±ti vutta½ hoti. Paratopi eseva nayo.
Kappanti ±yukappa½. Loºaghaµ±y±ti cakkav±¼amukhavaµµiy± ±dh±raka½ katv±
mukhavaµµiy± brahmaloka½ ±hacca µhit±ya loºac±µiy±ti dasseti.
Ime (2.0216) pana ther± upama½ ±harant± sarikkhakeneva ca vijjam±nagu-
ºena ca ±hari½su. Katha½? Ayañhi iddhi n±ma accuggataµµhena ceva vipula-
µµhena ca himavantasadis±, paññ± catubh³makadhamme anupavisitv± µhitaµµhena
sabbabyañjanesu anupaviµµhaloºarasasadis±. Eva½ t±va sarikkhakaµµhena ±ha-
ri½su. Sam±dhilakkhaºa½ pana mah±moggall±nattherassa vibh³ta½ p±kaµa½.
Kiñc±pi s±riputtattherassa avijjam±na-iddhi n±ma natthi, bhagavat± pana “eta-
dagga½, bhikkhave, mama s±vak±na½ bhikkh³na½ iddhimant±na½ yadida½
mah±moggall±no”ti ayameva etadagge µhapito. Vipassan±lakkhaºa½ pana s±ripu-
ttattherassa vibh³ta½ p±kaµa½. Kiñc±pi mah±moggall±nattherass±pi paññ± atthi,
bhagavat± pana “etadagga½, bhikkhave, mama s±vak±na½ bhikkh³na½ mah±pa-
ññ±na½ yadida½ s±riputto”ti (a. ni. 1.189) ayameva etadagge µhapito. Tasm±
yath± ete aññamaññassa dhura½ na p±puºanti, eva½ vijjam±naguºena ±hari½su.
Sam±dhilakkhaºasmiñhi mah±moggall±no nipphatti½ gato, vipassan±lakkhaºe
s±riputtatthero, dv²supi etesu samm±sambuddhoti. Tatiya½.
4. Navasuttavaººan±
5. Suj±tasuttavaººan±
6. Lakuº¹akabhaddiyasuttavaººan±
8. Nandasuttavaººan±
9. Tissasuttavaººan±
10. Theran±makasuttavaººan±
11. Mah±kappinasuttavaººan±
12. Sah±yakasuttavaººan±
Bhikkhusa½yuttavaººan± niµµhit±.
Nid±navaggavaººan± niµµhit±.