Study Master Amakhono Empilo Ifayela Likathisha Ibanga Loku-1 9781316522684AR
Study Master Amakhono Empilo Ifayela Likathisha Ibanga Loku-1 9781316522684AR
www.cambridge.org
Information on this title: www.cambridge.org/9781316522684
© Cambridge University Press 2012, 2020
This publication is in copyright. Subject to statutory exception
and to the provisions of relevant collective licensing agreements,
no reproduction of any part may take place without the written
permission of Cambridge University Press.
First published 2012
Updated 2020
Reprinted 2020
ISBN 978-1-316-52268-4
Project Manager: Magdel Palm
Translator: Gugu Sithole
Editor: Benefit Cele
Cover image: Robyn Minter
Typesetter: Baseline Publishing Services
..............................................................................
Every effort has been made to trace copyright holders. Should infringements have occurred, please
inform the publishers who will correct these in the event of a reprint.
If you want to know more about this book or any other Cambridge University Press publication, phone
us at +27 21 4127800, fax us at +27 21 419-8418 or send an e-mail to [email protected]
Okuqukethwe
Isigaba A: Isingeniso A1
Isigaba D: Imiqulu D1
iii
Ithemu 1
Umkhakha Isihloko Umsebenzi Izinombolo Isonto Inani Okuqukethwe kwaMakhono Empilo eTAHFUZWE
wokufunda nenombolo zamakhasi lamahora
Ukuqala 1: Mina 1–3 Amahora Mina
koLwazi ayi-6
noBuyena Ukuzethula wena B3 1 • Imininingwane yami – efana negama, ikheli, izinombolo zocingo
neNhlalakahle uqobo neminyaka.
Imininingwane yami B4 1 • Sikhethekile futhi sehlukile.
Ngikhethekile B5 1 • Izinto engingazenza.
Sehlukile B5 ½ • Ngifana kanjani nabangani bami.
Izinto engingazenza B6 ½
• Ngehluke kanjani ebanganini bami.
Izinzwa B6 1
Ukukwazi ukuzazi B7 ½
Okufanayo B7 ½
nokwehlukile
2: Isikole sami 4–5 4 Isikole sami
Imininingwane B9 ½ • Igama lesikole, likathisha nothishanhloko.
yesikole • Zitholakalaphi izindawo ezehlukile esikoleni – faka phakathi indlu
Ubani ongubani? B9 ½ yangasese, ihhovisi, izindawo.
Igumbi lami B9 ½ • Imithetho nezinto abazenza njalo ekilasini.
lokufundela
• Ngifika kanjani esikoleni.
Imithetho B10 ½
Qaphela: Izingane zingavolontiya ukukwenza imisebenzi
Imisebenzi B11 ½
ehlukanehlukene ekilasini, kodwa uthisha kumele aqinisekise ukuthi
Ukuba wusizo B11 ½ wonke umuntu uthola ithuba lokwenza okuthile ithemu yonke.
esikoleni
Inkulumo- B11 ½
mpendulwano
Ukuphepha esikoleni B12 ½
ix
amaphaphu, inhliziyo, isisu, ubuchopho, uhlaka.
zangaphakathi
• Izinzwa ezinhlanu nokusetshenzisa kwazo – ukuthinta, ukuhogela,
Izinzwa zami B51 2 umsindo, ukubona nokunambitha.
x
Ithemu 2
Umkhakha Isihloko Umsebenzi Izinombolo Isonto Inani Okuqukethwe kwaMakhono Empilo eTAHFUZWE
wokufunda nenombolo zamakhasi lamahora
Ukuqala 8: Ukugcina 8–9 4 Ukugcina umzimba wami uphephile
koLwazi umzimba wami
noBuyena uphephile
neNhlalakahle Ukuphepha kanye B52 1 • Izimo nezindawo eziphephile nezingaphephile – sezifana nokulinda
nokungaphephi isithuthi, ukuba wedwa ezitolo.
Imizwa ka ‘Yebo’ B52 1 • Imizwa ka ‘Yebo’ kanye no ‘Cha’.
kanye no ‘Cha’
• Ukuzejwayeza ukuthi ‘Cha’.
Amagciwane B53 1
• Ukuvikelela imizimba yethu ekuguleni:
Ukuphuza amanzi B53 1 – ukuvala umlomo nekhala uma uthimula
– ungalokothi uthinte igazi lomunye umuntu
– ukugeza izithelo nemifino ngaphambi kokuba uzidle
– ukwenza amanzi aphephe ukuze aphuzwe.
Izinsuku zenkolo 10 2 Izinsuku zenkolo nezinsuku ezikhethekile ezigujwa imiphakathi kumele
nezinsuku kukhulunywe ngazo uma zigujwa ithemu yonke.
ezikhethekile
ULwesiHlanu B55 ½
lwePhasika kanye
noSuku lwePhasika
USuku lweNkululeko B56 ½
xi
Umsebenzi 10 B70 10 1
xii
Ithemu 2
Umkhakha Isihloko Umsebenzi Izinombolo Isonto Inani Okuqukethwe kwaMakhono Empilo eTAHFUZWE
wokufunda nenombolo zamakhasi lamahora
Isifundo 20
Sokuzivocavoca Umsebenzi 1 B72 1 2
Umsebenzi 2 B72 2 2
Umsebenzi 3 B72 3 2
Umsebenzi 4 B73 4 2
Umsebenzi 5 B73 5 2
Umsebenzi 6 B73 6 2
Umsebenzi 7 B73 7 2
Umsebenzi 8 B73 8 2
Umsebenzi 9 B74 9 2
Umsebenzi 10 B74 10 2
Ithemu 3
Umkhakha Isihloko Umsebenzi Izinombolo Isonto Inani Okuqukethwe kwaMakhono Empilo eTAHFUZWE
wokufunda nenombolo zamakhasi lamahora
Ukuqala 9: Umphakathi 1–2 4 Umphakathi wami
koLwazi wami
noBuyena Izindawo ezibalulekile B76 1 • Izindawo emphakathini wami – zifaka phakathi amabhilidi
neNhlalakahle nezindawo esihlanganyela kuzo.
xiii
Izihlahla B86 ½ • Izimbewu nalapho zivela khona.
Ukuqhathanisa B86 ½ • Zidingani izitshalo ukuze zikhule.
• Ukukhulisa isitshalo ngembewu – njengobhontshisi noma ilenthili.
xiv
Ithemu 3
Umkhakha Isihloko Umsebenzi Izinombolo Isonto Inani Okuqukethwe kwaMakhono Empilo eTAHFUZWE
wokufunda nenombolo zamakhasi lamahora
13: Ukudla 7–9 6 Ukudla
Ukudla esikudlayo B87 1 • Ukudla esikudlayo.
Izinhlobo ezehlukene B87 1 • Kuvelaphi ukudla okwehlukahlukene: isithelo, imifino, ideli, inyama.
zokudla
• Ukudla okunempilo:
Kudliwa kangakanani B88 1 – ukudla okunempilo nokudla okungenampilo
Ukudla okumilayo B88 1 – inani lokudla okufanele.
Izinzwa zethu kanye B89 1 • Ukugcina ukudla – okusha, okusemathinini, okuneqhwa.
nokudla
Ukugcinwa kokudla B89 1
Izinsuku zenkolo 10 2 Izinsuku zenkolo nezinsuku ezikhethekile ezigujwa imiphakathi kumele
nezinsuku kukhulunywe ngazo uma zigujwa ithemu yonke
ezikhethekile
USuku lwaBesifazane B91 ½
USuku lwaMagugu B91 ½
IDiwali kanye neYom B91 1
Kippur
Ubuciko 10 2
Obubonakalayo Iphepha B93 1–2 2
lokusebenzela 1
xviii Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha
Umsebenzi 2 B128 2 2
Umsebenzi 3 B129 3 2
Umsebenzi 4 B129 4 2
Umsebenzi 5 B129 5 2
Umsebenzi 6 B129 6 2
Umsebenzi 7 B129 7 2
Umsebenzi 8 B130 8 2
Umsebenzi 9 B130 9 2
Umsebenzi 10 B130 10 2
Isigaba A: Isingeniso
Okuqukethwe
– Ukuhlola A12
Isigaba A • Isingeniso A1
Isingeniso
IsiTatimende Senqubomgomo SoHlelo LweziFundo
(uTAHFUZWE)
IsiTatimende SoHlelo LweziFundo LukaZwelonke sebanga R–12
(uTAHFUZWE), sikhombisa inqubomgomo yezinhlelo zezifundo
kanye nezokuhlola emkhakheni wokufunda esikoleni. Ukuze
kwenziwe ngcono ukusetshenziswa kwaso, kwadingeka ukuthi
kube nezichibiyelo ezithile ezizoqala ukusebenza ngoMasingana
ngonyaka wezi-2012. Kwabe sekubhalwa umqulu owodwa odidiyele
IsiTatimende Senqubomgomo SoHlelo LweziFundo (uTAHFUZWE)
saleso naleso sifundo, okuwumqulu othatha isikhundla
seziTatimende Zesifundo, umHlahlandlela yohlelo lokufunda kanye
nomHlahlandlela YokuHlola Izifundo ebangeni R–12.
Isigaba A • Isingeniso A3
Bazoba nemibono eminingi eyahlukene mayelana
nelikusasa labo, nokuthi bafuna ukuphila emphakathini
onjani. Ohlelweni lwesifundo lonyaka oluhlelayo, umele
unikeze abafundi amathuba okuhlola nokuqondisisa
uhlobo lomphakathi esiwufunayo eNingizimu Afrika
ubanikeze okungenzeka kulikusasa labo.
• Ukufunda ngokuphapheme nangokuhlolisisa
IsiTatimende SoHlelo Lwezifundo LukaZwelonke sikhuthaza
indlela yokufunda ngokuphapheme nangokuhlolisisa
ekufundeni, nanokuthi abafundi bamane bagxishe
emakhanda lokho abanikiwe khona bebe bengayiqondi
incazelo yakho.
• Ulwazi oluphakame namakhono aphakeme kubafundi
Icacisa ubuncane obemukelekile umthetho wokulinganisa
ulwazi okumele luzuzwe ebangeni ngalinye, kubekwe
nemigomo ephezulu okumele izuzwe kuzo zonke izifundo.
Lokhu kushoni ekilasini lakho? Njengothisha kumele
ubaphakele ulwazi olufanele nemisebenzi ezobakhuthaza
ukuba bahlole umhlaba abaphila kuwo bese bakuhlobanisa
nabakufundayo ezimpilweni zabo uma bengekho esikoleni.
Zama ukuthi uthuthukise izinga eliphezulu lolwazi
namakhono ebafundini bakho bonke.
• Inqubekela phambili
Inqubekela phambili ichaza inqubo yokuthuthukisa
ulwazi namakhono aphambili nalukhuni. Okuqukethwe
nengqikithi yalelo nalelo banga kukhombise inqubekela
phambili ukusuka kokulula ukuya kokulukhuni.
Uma uhlela izinhlelo zezifundo usebenzisa lomkhakha,
uzoqinisekisa ukuthi abafundi bakho baqhubekela
phambili ngokufanele ngokwamazinga olwazi namakhono
adingekayo uhlelo lwezifundo.
• Amalungelo esintu, ukudidiyela, ubulungiswa bezemvelo
nezenhlalo yomphakathi
IsiTatimende SoHlelo Lwezifundo LukaZwelonke
sihlanganiswe nemigomo nenkambiso yobulungiswa
bezemvelo nezenhlalo kanye namalungelo esintu njengoba
echaziwe kuMthethosisekelo waseNingizimu Afrika.
Ikakhulukazi, sinozwela ezindabeni zokwehlukahlukana
kwesintu njengobuphofu, ukungalingani, ubuzwe, ubulili,
ulimi, ubudala nokukhubazeka.
Loku kushoni ekilasini lakho? Emisebenzini yonke
oyihlelayo noyilungiselelayo, kumele wenze amathuba
okuchaza isifundo sakho ukuze uqhubekisele phambili
injongo yokuthuthukisa amalungelo esintu, ubulungiswa
nezenhlalo yomphakathi. Khumbula ukuthi abanye
abafundi batikitana nezindaba esifana nobuphofu,
ulimi nokukhubazeka ezimpilweni zabo zansukuzonke,
nokubagqugquzela ukuthi bathole kabanzi izindlela lezi
zindaba ezihambisana nalesifundo.
• Ukwazisa ngezinhlelo zolwazi lwendabuko
Ngeminyaka we-1960, umhlahlandlela wenhlakanipho
ephindiwe waphoqelela ongosi bezemfundo ukuba babone
A4 Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • Isingeniso
ukuthi kunezindlela eziningi zokwenza ulwazi luzwakale
kangcono emhlabeni. Manje abantu babona izinhlelo eziningi
ezahlukahlukene zolwazi oluxubile olwenza abantu baqondisise,
bahlanganise incazelo, ngomhlaba abaphila kuwo.
Izinhlelo zolwazi lwendabuko kungqikithi yaseNingizimu
Afrika zibheka umzimba wolwazi ogxile kakhulu
kunzululwazi lwaseAfrika nemikhuba yezenhlalo ebelokhu
ikhona eminyakeni eyedlule eyizinkulungwane. IsiTatimende
SoHlelo Lwezifundo LukaZwelonke sazisa ukunotha
komlando namasiko aleli zwe, nomthelela obalulekile
wokufundisa ngamagugu aqukethwe nguMthethosisekelo.
Loku kushoni ekilasini lakho? Esifundweni sakho
khipha amakhono atholakalayo emphakathini wakho.
Thola kabanzi ngabantu nezinhlangano esifundeni sakho
abangasekela umsebenzi wekilasi lakho ngokunikeza ulwazi
lwendabuko olufanele abangakwazi ukufinyelela kulo.
Gqugquzela abafundi bavule imithombo efanele
emayelana nolwazi lwendabuko emiphakathini
yabo. Isibonelo: Abantu bamasiko endabuko bahlala
banezindlela zokuqoqa nokulondoloza amanzi ahlanzekile.
Ngokuthola kabanzi mayelana ngalezindlela zokuqoqa
amanzi, singafunda ukuthi singanciphisa kanjani
ukungcoliseka kwemithombo yamanzi.
• Ukukholakala, uhlonze kanye nokwenza ngempumelelo
IsiTatimende SoHlelo Lwezifundo LukaZwelonke sihlose
ukuthola ukukholakala ngokuhlinzeka ngohlobo
lwemfundo olungaqhathaniseki ngokuqeqesheka,
ngokubanzi nangokujulile ezinhlelweni zezifundo zamanye
amazwe. Siphila emphakathini womhlaba lapho ulwazi
nabantu bezungeleziswa njalo. Kubalulekile ukuthi amanye
amazwe emhlabeni avume iziqu ezitholwe kuhlelo lwesikole
eNingizimu Afrika futhi nokuthi lemigomo imiswe kusukela
phansi ukuya phezulu.
Isigaba A • Isingeniso A5
Ukudidiyela
Ukudidiyela kumele kube yingxenye ewumnyombo wenhlangano,
ukuhlela nokufundisa kuleso naleso sikole. Loku kungenzeka
kuphela uma ngabe othisha bekuqondisisa kahle ukuthi kumele
bazibone baphinde balwe kanjani nezihibe ezivimbela ukufunda,
nokuthi bangakuhlelela kanjani ukwahlukahlukana.
Imfundo nokuqeqeshwa okudidiyelwe kumele:
• yazisa ukuthi zoke izingane nolusha zingafunda nokuthi
zonke izingane nolusha zidinga ukwesekwa
• yamukela iphinde ihloniphe ukuthi bonke abafundi
bahlukile futhi banezidingo ezehlukile zokufunda,
ezibaluleke ngokulinganayo
• yenza imizimba yemfundo, izinhlelo nezindlela zokufunda
zihlangabezane nezidingo zomfundi
• yazisa iphinde ihloniphe ukwehluka kubantwana, noma
ngenxa yobudala, ubulili, ubuhlanga, ulwimi, isigaba
ukukhubazeka, isimo se-HIV, njll.
• ikhulusa ukubamba iqhaza kwabafundi esikweni
nasohlelweni lwesifundo ezikhungweni zemfundo iveze
obala futhi inciphise izihibe zokufunda.
Loku kushoni ekilasini lakho? Kulolu chungechunge
lwezincwadi, abafundi basebenza ndawonye ngamaqembu
nangababili, okubanikeza ithuba lokufunda komunye,
nangesivinini sabo. Izindlela zokufunda zibhekelela
abafundi ngezindlela zabo ezahlukene zokufunda.
Imisebenzi eminingi eyahlukahlukene ifakiwe kulolu
chungechunge. Loku kukuvumela ukuba uthathe
isinqumo, usisula esimeni esithile kanye nesemazingeni
amakhono abafundi bakho, nokuthi yimiphi imisebenzi
okumele yenziwe yibaphi abafundi. Eminye yalemisebenzi
ingasetshenziswa njengemisebenzi eyengezelwe abafundi
asebathuthukile, kanti eminye ingasetshenziswa
njengemisebenzi wokusiza abafundi abanezinkinga
abadinga ukusekelwa. Ubulili nabo buyabhekwa, njengoba
abafana namantombazane bayakwazi ukuzimbandakanya
kuyo yonke imisebenzi. Abafundi banethuba lokufunda
ngokwehlukahlukana okwenziwa esifundweni.
Abafundi abanezihibe zokukhubazeka ngomzimba
bangasebenza ngamaqembu noma nomata ukuze
bazolekelelwa uma kunesidingo. Uthisha kumele
ahlukanise abafundi ngokukhubazeka abahlanganise
nabanye abakhubazekile noma nabangakhubazekile ukuze
bezosekelana.
Izidingo ezikhethekile
Emakilasini amaningi, abafundi abanezidingo ezikhethekile
badinga ukunakwa okungeziwe – kwezinye izimo esidingo
sincane, kwezinye sibe sikhulu kakhulu. Othisha kumele babe
nozwelo kulaba bafundi ngaphandle kokugxila kakhulu ezihibeni
zokufunda, ngandlela thize bazise abanye abafundi ngesidingo
sokuphathana ngenhlonipho ngaphandle kokukhetha. Lelikhono
elibalulekile lokuphila kumele lihlanyelwe kubo bonke abantu
A6 Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • Isingeniso
abasha ukuze lizoba yingxenye yabo izimpilo zabo bonke. Ulwazi
olulandelayo luzokulekelela ekuxazululeni ezinye zalezi zidingo
ezikhethekile ekilasini lakho elididiyelwe ngandlela thize. Qaphela
lezi nezinye izidingo ezikhethekile zabafundi ekilasini lakho.
Ukungaboni kahle noma ubumpumputhe: Abafundi abangaboni
kahle abakuthola kunzima ukufunda isiqhephu, isiqephu
singakhuliswa ngokusebenzisa umshini wokufothokhopha. Futhi,
qinisekisa ukuthi labafundi bahlala phakathi nendawo phambili
ekilasini ukuze lenkinga yabo yokungaboni ayibi yisihibe
ekufundeni kwabo.
Uma kungenjalo – ikakhulukazi emsebenzini weqembu –
isiqephu singafundelwa labafundi phezulu. Khumbula ukundela
phezulu, kucace futhi ngaphandle kokushesha, njengoba
abafundi abangaboni kahle kanye nabayizimpumputhe
bathembele kakhulu kulokho abakukhumbulayo.
Ubunzima bokuzwa: Futhi, laba bafundi kumele bahlale phambili
ekilaini. Khumbula ukubhekana nomfundi ngqo bese ukhulumela
phezulu uzwakale, ngaphandle kokuba nehaba uma unikeza
imiyalo, noma uma ufundela labafundi isiqephu. Abafundi
abanobunzima bokuzwa bafunda izindebe basebancane.
Amakhono ezenhlalo onakele: Lohlobo lwalobu bunzima luyahluka,
kodwa, ngesinye isikhathi lungaba yisihibe esikhulu ekufundeni.
• Abafundi abanamahloni noma labo abasheshe
bathukuthele bangahle bakuthole kunzima ukukhuluma
bemi phambi kwekilasi. Nanoma kumele bakhuthazwe
ukuthuthukisa leli khono lokuphila, kumele kukhunjulwe
ukuthi akekho ongashintsha ngokuphelele indlela umuntu
adalwe ngayo. Sebenza ngokucophelela nalaba bafundi
– ukuba kwabo namahloni noma ukukwesaba kungaba
umphumela wesimo sasekhaya esingesihle. Abenze izethulo
zekilasi ngokuthi baqale ngokuzibhala phansi, bese
bayaqhubeka kancane uma unyaka uhamba, ekuqaleni
bavumele bakhulume nomfundi oyedwa kuphela, bese
bakhuluma neqembu elincane, ekugcineni bakhulume
nekilasi lonke.
• Izingane ezine-ADS (Attention Deficit Syndrome, ephinde
yaziwa ngokuthi yi-ADD – Attention Deficit Disorder)
zizokuthola kunzima kakhulu ukusebenza ngamaqembu
noma ukuhlaliseka balalele isikhathi eside – ngezinye
izikhathi ukulalela imizuzu emibili kuyisikhathi eside.
Abafundi abane-ADS banga nomthelela omubi esimeni
sasekilasini, noma nje wonke angavuma ukuthi loku
kugula akulona iphutha labo, akumele bavunyelwe ukuba
bakhinyabeze imfundo yabanye abafundi.
Isikole kumele sibenenqubomgomo yokuthi abazali
baqinisekise ukuthi babikela isikole ngokufihla uma
ingane yabo inenkinga ye-ADS. Uma ngabe abafundi
baxilongiwe, banganikezwa umuthi. Kubalulekile ukuthi
othisha baziswe, uma kungenjalo umfundi angathathwa
njengomuntu ‘oyihlongandlebe’, okuyobe kungekuhle bese
kuphetha ngokuthi angaphathwa kahle. Othisha kumele
baqaphele kakhulu bangasheshi bahlulele ukuthi umfundi
Isigaba A • Isingeniso A7
‘uyihlongandlebe’. I-ADS isivamile, futhi ngezinye izikhathi
ingahle ingaxilongeki sanhlobo.
Qaphela umfundi o:
– thola kunzima noma ohlulekayo ukuba acabangisise
– thanda ukuphazamisa uthisha ngokubuza imibuzo
ephume eceleni noma ‘ewubulima’
– hlala njalo esesimweni sokucasula ontanga
– hlala egxuma njalo bese ecela ukuya endlini engasese
(noma kwezinye izindawo) ngezikhathi ezingafanele
– memeza izimpendulo noma ophawulayo ngenkathi
ikilasi litshelwe ukuthi liphakamise izandla
– ngakwazi ukusebenza eqenjini noma ngesikhathi
sokusebenza ngababili – lezi zikhathi ‘zihunyushwe
ngokukhululekile kuwonke wonke’
– bonisa izimpawu zentukuthelo uma ejeziswa
ngokulingene
– qakulisana nothisha uma ecelwa ukuthi athule.
Qaphela ukuthi:
– lesifo sande kakhulu ebafaneni kunasemantombazaneni
– ukudla okukhethiweyo kungadlala indima ekulawuleni
lesifo – ukudla okuphekiwe esitolo nokudla
okungenamsoco kumele kudliwe kancane.
Ubuphofu: Lesihibe sokufunda sidinga ukuthi uthisha
abenozwelo. Uma wazi ukuthi kunomfundi oyedwa noma
abangaphezulu ekilasini lakho abaphuma emakhaya ampofu,
ungabhekana nalesimo ngalendlela elandelayo:
• Abafundi badingeka ukuthi beze nezinsiza emakhaya,
ikhakhulukazi ukwenza umsebenzi wezandla ofana
nobuciko obubonakalayo nesayensi. Abanye abafundi
kungenzeka ukuthi abanawo amandla okuthola izinsiza
ezingeziwe: omagazini ukwenza ucwaningo namaphosta;
amabhokisi amasiriyeli; amapensela ombala noma
amakoki; amapuleti ephepha; izikelo zabo; izinti
zokuphuza zepulasitiki; amarula; amakhalikhuletha.
Gcina lezi zinto ekilasini lakho ngaphandle kokwazisa
abafundi bakho bese unika labo bafundi obaziyo ukuthi
baswele ngokungaqhamile. Qaphela ungagqugquzeli
‘abakhohlwayo’ ukuthi basebenzise leli thuba! Ungacela
izinhlangano nosomabhizinisi emphakathi ukuthi
banesekele ngokuqoqa lezinsiza ozozigcina ekilasini lakho.
A8 Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • Isingeniso
Ukwabiwa kwesikhathi
Isikhathi sokufundisa emkhakheni weSigaba esiyisekelo
sinjengoba sikhonjisiwe kuleli thebula:
Isigaba A • Isingeniso A9
Uhlelo lwezifundo Lwamakhono Empilo
Isifundo samakhono empilo siwumnyombo wokukhulisa
umntwana ngokuphelele. Simayelana neNhlalakahle, ubuyena,
ubuhlakani, imizwa ukukhula ngokomzimba nangendlela lezi
zinto ezihlangana ngayo. Isifundo Samakhono Empilo senzelwe
ukuqondisa nokulungiselela abafundi ngempilo nokungenzeka,
kufaka ukulungiselela abafundi impilo efanele nenempumelelo
ukuze ukumelana noshintsho olwenzekayo emphakathini.
Ngalesifundo Samakhono Empilo abafundi bavezelwa ulwazi
oluhlukene, amakhono namagugu ukubaqinisa ngokomzimba,
inhlalakahle, ubuyena, imizwa, nokuthuthuka kwengqondo.
Sigxile ekuhlinzekeni ulwazi lwezempilo nokuphepha,
nokuqonda ubudlelwano phakathi kwabantu nendawo,
nokuqwashisa ngobudlelwano bokuphilisana, nezindlela
zobuchwepheshe nesayensi yokuqala.
Amakhono Empilo ayisisekelo nomthombo wokusekela ezinye
izifundo zesiGaba Esiyisisekelo njengeZibalo noLimi.
EsiTatimendeni SoHlelo Lwezifundo LukaZwelonke
(TAHFUZWE), Amakhono Empilo esiGabeni Esiyisisekelo
sehlukaniswe ngemikhakha emine yokufunda:
• Ukuqala koLwazi
• Ubuyena neNhlalakahle
• Ubuciko Bokusungula
• Isifundo Sokuzivocavoca.
A10 Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • Isingeniso
Ukulandelanisa nokuqhubekela phambili
Ukulandelanisa kwezihloko eziphakanyisiwe kugxile ekubeni
ingane iqale ngezinto ezijwayele bese ibuya ezihlokweni
engazijwayele ngokuhamba kwesikhathi.
Ukuhlola
Ukuhlola kuyindlela eqhubekayo yokuqoqa nokuchaza
imininingwane ngokusebenza kwabafundi, kanye nokubuzisisa
indlela yokufundisa ukuze kuthuthukiswe indlela yokufundisa
nokufunda. Ukuhlola umfundi kumele yiko kokubili ohleliwe
nongahleliwe. Ukunikeza umbiko kumele kwenziwe njalo.
Ukubheka eSigabeni Esiyisisekelo kungokuqhubekayo futhi
kuyisu elimandla lokuhlola okuhleliwe nokuhlola okungahleliwe.
Injongo yokuhlola aMakhono eMpilo esiGabeni Esiyisisekelo
ukuhlola intuthuko yemiqondo, amakhono namagugu,
azolekelela ekulungiseleleni abafundi ekuhlolweni okuhleliwe
okungeziwe esiGabeni esiPhakathi neNdawo.
Kumele ube nencwadi ozobhala kuyo okuphawulayo
ukuze uzorekhoda kuyo amanothi ambalwa ngokusebenza
nokuphumelela komfundi ekuhlolweni kwakhe okuhleliwe
kwansukuzonke kanye nemisebenzi enikeziwe. Lamanothi
kumele ahambisane nokuhlelela ukufundisa kanye nokuhlola
esikhathini esizayo.
Ukuhlola kungenziwa koyedwa, emaqenjini amancane noma
emaqenjini amakhulu. Izinhlu zokuhlola kanye namarubhriki
zingasetshenziswa ukurekhoda ukuhlola.
Ukuzihlola yilapho umfundi enikezwa ithuba lokukhuluma
ngomsebenzi wakhe. Lokhu kusiza abafundi ukuba babukane
nokufunda kwabo.
Ukuhlolwa kweqembu yilapho abafundi behlola khona
umsebenzi wabo weqembu. Iqembu liqedela ukuhlolana
lindawonye.
Ukuhlolwa ngumzali/ngumlondolozi yilapho umsebenzi
onikeziwe uthunyelwa ekhaya ukuze abafundi bawuqedele.
Uma sebewuqedile umsebenzi onikeziwe, umzali noma umondli
A12 Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • Isingeniso
kumele awuhlole. Ngalendlela, umzali noma umondli uba
yingxenye yohlelo lokuhlola. Umzali unikeza umfundi umbiko,
ukuze uwubone ubuyiselwa kanjalo esikoleni.
Uma lamasu angenhla asetshenziswa, qinisekisa ukuthi
unikeza imiyalo ecacile bese ubuka iphepha lokuhlola isigaba
ngesigaba nabafundi, bavumela baligcwalise ngesikhathi isigaba
ngasinye ngaphambi kokuba badlulele phambili.
Zisebenzisele lamasu ngokuzicabangela ngokwakho futhi uma
kufanele.
Uzothola imifanekiso yamaphepha okuhlola ongawasebenzisa
ezigabeni ezahlukene zokuhlola ezibalulwe ngenhla esigabeni
‘samaphepha afothokhophekayo’ aleNcwadi Kathisha.
Ukuhlola okuhleliwe komfundi ngamunye kumele kwenziwe
kanye ngethemu futhi kumele kurekhodwe. Amarekhodi
okusebenza komfundi kumele anikeze ubufakazi benqubekela
phambili yomfundi ebangeni kanye nokulungela ukuqhubekela
phambili ebangeni elilandelayo.
Ukusebenza komfundi kumele kubikwe kubafundi, abazali,
isikole nabathintekayo kwezemfundo ngamaripoti, imihlangano
yabazali, izinsuku zokuvakashela esikoleni, umhlangano
kathisha nomzali, ukushaya ucingo, ngezincwadi, kanye
nangamaphephandaba ekilasi noma amaphephandaba esikole.
Umsebenzi wabafundi kumele uxhonywe yonke indawo ekilasini.
Esigabeni ‘samaphepha afothokhophekayo’ ayizinsiza eziningi
ezingakulekelela ngohlelo lokuhlola.
A14 Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • Isingeniso
Uyilandela kanjani imisebenzi yezifundo kanye namaphepha
okusebenzela
• Imisebenzi yezifundo itholakala ku-Study & Master
Amakhono Empilo Incwadi Yomfundi.
• Amaphepha okugxilisa atholakala ku-Study & Master
Amakhono Empilo Incwadi Yokusebenzela.
• Qala umsebenzi ngamunye nabafundi ngokuvula amakhasi
omsebenzi eNcwadini Yomfundi. Yenza lemisebenzi nekilasi
njengoba kuphakanyisiwe ngomsebenzi ngamunye.
• Hola ukufunda konke kuze kube yingxenye lapho
abafundi sebekwazi ukwenza umsebenzi onikeziwe
ngabodwa noma imisebenzi yamaphepha okusebenzela.
Ukuqapha nokuphawula lapha kubalulekile.
• Chazisisa imiyalo yomsebenzi onikeziwe ukuze abafundi
bazocacelwa kahle ukuthi yini okumele bayenze.
• Imisebenzi yeNcwadi Yokusebenzela igxilisa indikimba
kanye nemiqondo yendikimba efundisiwe. Abafundi
kulindeleke ukuthi babhale izimpendulo zabo
emaphepheni okusebenzela eNcwadi Yokusebenzela.
• Ijubane lesifundo lizohluka ikilasi ngekilasi, kanye
nakubafundi ngabodwa.
• Lapho kufanele khona, banikeze imisebenzi embalwa
enikeziwe njengomsebenzi wasekhaya onikeziwe.
Amaphepha afothokhophekayo
Amaphepha afothokhophekayo noma izifanekiso ziyatholakala
kuSigaba C seNcwadi Kathisha. Ungawafothokhopha
lamaphepha ukuze uwasebenzisele izifundo zakho.
Amaphepha okusebenzela okuqwashisa nge-Covid 19
ayatholakala mahhala futhi angalandwa kuwebhusayithi yethu.
Itafula elijabulisayo
(Ama-athikili alethwe esikoleni)
Itafula elijabulisayo yindawo enikezwe abafundi ekilasini
ukuthi babeke izinto ezibajabulisayo abaziletha ekilasini
ezihambelana nemvelo, abazoxoxa ngazo bazihlole futhi
bathole nemininingwane ngazo. Abafundi abanisele izitshalo
njalo ukuze bazofunda ukuthi izitshalo zidinga amanzi futhi
Izinsuku zokuzalwa
Beka uhlu lwezinsuku zokuzalwa kwabafundi bonke ekilasini.
Iculo eliculwa uma kugujwa usuku lokuzalwa nesifiso esenziwayo
sizilungele izinsuku zokuzalwa, kodwa qaphele amasiko lapho
kungagujwa izinsuku zokuzalwa khona futhi nalapho iculo
lokugubha usuku lokuzalwa lingezukulunga khona.
Igumbi lokufundela
Igumbi lokufundela libalulekile kakhulu kuwo wonke amakilasi
asesiGabeni Eliyisisekelo. Khuthaza abafundi ukuthi bafunde
kakhulu futhi bathuthukise uthando lokufunda. Lokhu
kungenzeka uma bebona izincwadi ezahlukahlukene futhi uma
befundelwa izindaba. Yenza igumbi lokufundela libe yindawo
enhle ekilasini lakho, libe nomata, amashalofu noma obhasikidi,
imiqamelo kanye nezincwadi eziningi. Vumela abafundi ukuthi
bafunde noma nini uma bekwazi, ikakhulukazi uma sebeqede
imisebenzi yabo enikeziwe. Futhi qikelela ekubanjweni kwencwadi
ngendlela efanele kanye nokuphathwa kahle kwezincwadi.
Ukonga
Njalo, xwayisa abafundi ngokunakekelwa kwezimpahla, amabhuku,
izincwadi nezinto zokubhala kanye nekilasi, nokumayelana
nokuqoqeka, ukuhlanzeka futhi hhayi ukumoswa kwezincwadi,
amaphepha, amanzi kanye nezinye izinsiza zasekilasini.
Ukuphathwa kwekilasi
Ninabafundi, yenzani iqoqo lemithetho yokuziphatha ekilasini
– ‘Imithetho yethu yokuziphatha’. Vumelanani nindawonye
ngemithetho yekilasi. Bhala imithetho kuphosta engaxhonywa
ekilasini. Yisho imithetho ngendlela eyamukelekayo, isibonelo,
‘Uma usuqedile umsebenzi wakho, ungaya egunjini noma
etafuleni lobuciko uyofunda noma uyodweba ngokuthula’, bese
‘Silalela ngokuthula uma abanye bekhuluma’.
Abafundi kumele bexwayiswe ngomphumela wokuphula
imithetho. Uma imithetho yephulwa, landelela ngesigwebo
esifanele. Iningi labafundi liyazazi izinselele zokulawula
ekilasini. Kepha, bakhona abafundi abazozama ukubona ukuthi
kuzokwenzekani uma bephula umthetho. Ngakho ukukhipha
isigwebo esifanele kukhombisa abafundi ukuthi imithetho
kumele ihlonishwe.
Imithetho izokwakhiwa ekuqaleni konyaka futhi abafundi
bangakhunjuzwa unyaka wonke ngemithetho ukuthi ithini.
Ungahlangabezana nesimo obungasilindele uma wenza
imithetho. Ezimweni ezinjalo kubalulekile ukuthi wenze
umthetho waleso simo, bese uwuhlanganisa nemithetho.
Imithetho ingahluka kancane kuyangemisebenzi oyenzayo,
isibonelo, isifundo sasekilasini usiqhathanise nesifundo
A16 Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • Isingeniso
sangaphandle futhi usiqhathanise nokuphuma kwekilasi
liyofundela kwenye indawo.
Kubalulekile ukuthi imithetho ilandelwe ngokufanayo.
Lokhu kugcizelela ukusebenza ngempumelelo komthetho
ukuze umfundi akwazi okumele akulindele. Imiphumela
yokungaziphathi kahle iyaziwa.
Uma unehlongandlebe ekilasini lakho, cela izeluleko
kubalingani bakho noma kumphathi sikole. Abanye kungenzeka
banesipiliyoni sokubhekana nesimo esifana nalesi noma bayamazi
lomfundi bese bayazi ukuthi basilungisa kanjani lesimo ngendlela
efanele. Kubalulekile ukuthi lokhu kwenziwe ngendlela eyakhayo.
Umfundi kumele avikeleke ukuze angathathwa njengomfundi
odelelayo ngoba angahle aqhubeke nokuziphatha ngalendlela.
Nayi eminye imibono noma amathuluzi angakusiza
ngokuphatha ikilasi.
Ukuzilungiselela ngokweqile
Zilungiselele ngokweqile ukwedlula ozokudingela isifundo
sangalolo suku. Yenza amaphepha okusebenzela angeziwe
ngesihloko osebenza ngaso, ukuze uma ngabe abafundi beqeda
umsebenzi wabo ngokushesha ngokungalindelekile, benze
amaphepha okusebenzela angeziwe. Kuzobagcina besebenza
futhi bengakwazi ukuphazamisa ikilasi.
Ishalofu lobuciko
Yakha ishalofu lobuciko lapho uzogcina khona amaphepha, ushoki,
amalahle, amapensela, amakhilayoni kanye namakhoki. Bavumela
abafundi badwebe uma benesikhathi lapho bengenzi lutho khona.
Gwema upende omanzi ukuze ungeke ube nomsebenzi wokulungisa
indawo yokusebenzela ngaso sonke isikhathi.
Izincwadi zesifundo
Kuvamisile ukuthi isikhathi esiningi sichithwe ngokunikeza
izincwadi, ziqoqwa futhi kuhlolwa ukuthi zibuye zonke. Ukuze
ube nesikhathi esanele sokugxila kubafundi, faka ikhodi yombala
encwadini yesifundo ngasinye ngokunamathisela umbala
emgogodlweni wencwadi. Uma ubheka nje uzobona ukuthi
incwadi yasiphi isifundo.
Umsebenzi weqembu/wangababili
Kuso sonke lesifundo, kunamathuba ahlukene omsebenzi
weqembu nowangababili. Qinisekisa ukuthi abafundi abazitholi
benophathina abafanayo noma benamalungu eqembu ngaso
sonke isikhathi. Loku kuzosiza ukulekelela ukugwema amaqembu
ayinhlupho ngaso sonke isikhathi.
Ukuhlanza ikilasi
Bajwayeze imfundiso yokulalela kanye nokuneliseka abafundi
ngokubavumela ukuthi bahlanze ikilasi labo njalo ekupheleni
kosuku. Umfundi ngamunye kumele ahlanze itafula lakhe. Bhala
uhlu lwamaqembu ahlanza ikilasi. Abafundi bangazinikela
ukwenza loku. Okungenani, yenza isiqinisekiso sokuthi wonke
umuntu uyalithola ithuba. Iqembu lizokwenza isiqinisekiso sokuthi
amashelufu ezincwadi, namashelufu obuciko aqoqekile ekilasini.
Lena imibono embalwa yokuphatha ikilasi lakho. Khuluma
nabalingane bakho ngezindlela abazisebenzayo emakilasini abo.
A18 Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • Isingeniso
Isigaba B:
Umhlahlandlela wokufundisa
Ithemu 1
Ukuhlola
Buka abafundi ngenkathi benza umsebenzi wezikokela
ezihlangane bese ubhala phansi okuphawulile:
• Ngabe bayisebenzise kahle yini imibuzo?
• Ngabe bayiphendule kahle yini?
• Ngabe balalelisile yini?
• Ngabe balusebenzise kahle yini ulwazi ezimpendulweni
zokwazisana?
Ukuhlola
Buka abafundi bese ubhala phansi okuphawulile:
• Ngabe bazibandakanya ngokwenza na?
• Ngabe bayakwazi yini ukuncoma?
• Ngabe bayakwazi yini ukuncoma omunye umuntu?
Ukuhlola
Buka abafundi bese ubhala phansi okuphawulile:
• Ngabe bayakwazi yini ukubona imizwa eyahlukahlukene?
• Ngabe bayakwazi yini ukunikeza izibonelo zemizwa
eyahlukahlukene ezimweni ezingafani?
Ukuhlola
Buka abafundi bese ubhala phansi okuphawulile:
• Ngabe bayakwazi yini ukuqoqa umniningwane wosuku
lokuzalwa?
• Ngabe bayakwazi yini ukulebula izinto zomcimbi kahle?
Ukuhlola
Buka abafundi bese ubhala phansi okuphawulile:
• Ngabe bayawaqondisisa yini amalungelo kanye nezibopho?
• Ngabe bayakwazi yini ukukhombisa amalungelo kanye
nezubopho zabo?
Ukuhlola
Buka abafundi bese ubhala phansi okuphawulile:
• Abafundi bakwazi kahle kanjani ukubona abantu nezinto
ekilasini labo?
Ukuhlola
Buka abafundi ngokuqhubekayo bese ubhala phansi okuphawulile:
• Ngabe bayakwazi yini ukubona umsebenzi kanye
nezibopho zabaholi bekilasi?
Ukuhlola
Buka abafundi bese ubhala phansi okuphawulile:
• Ngabe abafundi bayaqondisisa yini ukuthi kungani ezinye
izinto noma izimo ziyingozi esikoleni?
• Ngabe balibamba kahle kangakanani iqhaza
ezingxoxweni?
Ukuhlola
Buka abafundi bese ubhala phansi okuphawulile:
• Ngabe abafundi bayaqondisisa yini ukubaluleka kokulala
ngokwanele?
Ukuhlola
Buka abafundi bese ubhala phansi okuphawulile:
• Bayawubona yini umehluko phakathi kokudla okunempilo
nokungenampilo?
• Bayakwazi yini ukubona amaqoqo okudla
okuhlukahlukene?
Ukuhlola
Buka abafundi bese ubhala phansi okuphawulile:
• Ngabe abafundi bayaqondisisa yini ukuthi ukugeza
izandla nokuzigcina zihlanzekile kusiza ukuvimbela
ukubhebhetheka kwamagciwane?
• Ngabe bayakwazi yini ukuchaza izindlela ezahlukahlukene
zokugcina umzimba wethu uhlanzekile?
Ukuhlola
Buka abafundi bese ubhala phansi okuphawulile:
• Ngabe abafundi bayakwazi yini ukuchaza izidingo
zokozivocavoca?
• Ngabe bayakwazi yini ukuchaza izibonelo zezindlela
ezahlukahlukene zokuzivocavoca umzimba?
Ukuhlola
Buka abafundi bese ubhala phansi okuphawulile:
• Ngabe abafundi bayaqondisisa kahle yini isimo sezulu
sesikhathi sonyaka ngasinye?
• Bangakwazi yini ukubona ngokucacile isikhathi sonyaka
abasithandayo futhi bachaze ukuthi kungani besithanda?
Ukuhlola
Buka abafundi bese ubhala phansi okuphawulile:
• Ngabe abafundi bayakwazi yini ukuchaza ukuthi kungani
ilanga liyingozi?
• Ngabe bayakwazi yini ukuqhamuka nezindlela zokuzivikela
elangeni?
• Ngabe bayakwazi yini ukubona ukuthi isimo sezulu
sinomthelela muni ezimpahleni esizigqokayo nakuzinhlobo
zemisebenzi esiyenzayo?
Ukuhlola
EBucikweni Obubonakalayo, ungahlola umfundi ngesikhathi
sesifundo uphinde uhlole umkhiqizo wokugcina. Ezifundweni
zethu ezahlukene khetha izindlela ozohlola ngazo. Akunasidingo
sokuthi uhlole wonke umuntu ngesikhathi sinye.
• Ngabe umfundi uqondisisile imiyalo?
• Ngabe umfundi ukwazile yini ukuhumusha imiyalo?
• Ngabe umfundi uyaqondisisa yini ulwazimagama
olusetshenzisiwe, isibonelo, ubunjalo, isimo nomugqa?
• Ngabe umkhiqizo wokugcina uyahlangabezana yini
nezidingo zemfundo?
• Ngabe umfundi usebenze ngokuphepha yini ngezimpahla
zokusebenza?
• Ngabe umfundi uyihlanze kahle yini indawo abasebenzela
kuyo?
• Ngabe umfundi ufunde indlela elungile yokusebenzisa
izimpahla zokusebenza, isibonelo, ukupenda nomsebenzi
wobumba?
Kuyiqiniso uma sithi ayikho indlela elungile noma engalungile
uma kwenziwa ubuciko. Kepha, uma umfundi athola ubunzima
bokusebenzisa ibhulashi noma ukusebenza ngobumba,
mkhombise ukuthi kusetshenziswa kanjani.
Ukuhlola
Khetha izindlela ofuna ukuthi abafundi bakho bazazi kulesifundo
ngasinye. Lungisa iphepha lakho lokurekhoda elinemisebenzi
enikeziwe ozothanda ukuyihlola ngaphambi kwesifundo
ngasinye ukuze uzobonisa ephepheni lokurekhoda kuphela
ngesikhathi sesifundo.
• Ngabe umfundi uyakwazi yini ukwenza umnyakazo
ochaziwe?
• Ngabe umfundi uyazibandakanya yini emidlalweni
yokuzivocavoca nokupholisa umzimba?
• Ngabe umfundi uyazibandakanya yini emidlalweni?
• Ngabe umfundi uyazethemba yini?
• Ngabe umfundi uyezwakala yini uma ekhuluma?
• Ngabe umfundi uyakwazi ukubona yini izigqi?
• Ngabe umfundi uyakwazi yini ukuhumusha umculo
awunyakazele?
Umsebenzi 1
Izinsiza: amahuphu, umculo
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Ukuzivocavoca:
• Abafundi abagijime ndawonye lapho beme khona.
• Abanyakazise umzimba emaceleni.
2. Ukulolonga iphimbo:
• Khombisa abafundi ukuthi umoya ukudonswa kanjani
nokuthi ukhishwa kanjani kancane kancane.
• Abafundi abacule ingoma abayaziyo, isibonelo
‘Amagundane amathathu angaboni’.
3. Umnyakazo:
• Ukuhamba: Abafundi abazigxumele. Ngemuva kwalokho
abahlehlele emuva.
• Ukuma: Umsebenzi wokuma yilapho abafundi bema
ndawonye. Bacele bagobe amadolo abo, bese benyakazisa
amahlombe abo.
4. Ukwexwayisa ngomzimba:
Emsebenzi wokwexwayisa ngomzimba, abafundi bafunda
ukwazi ngendawo nezindlela.
• Cela bafundi bagxumele phakathi kwehuphu
nangaphandle kwehuphu.
• Abeqe ihuphu.
5. Isigqi:
Emsebenzini wesigqi, abafundi bafunda ukugcina isigqi bezwe
nethempo.
• Abafundi abashaye izandla ngesikhathi: 1, 2, 3, ukushaya
izithupha.
• Abahambe ngesikhathi: 1, 2, 3, gqigqa.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Ukubona izimo nesisindo:
• Cela abafundi ukuthi balingise badonsa ibhokisi elisindayo
kakhulu.
• Chaza ukuthi ukugxuma okwenkanyezi kubukeka kanjani.
Kubonise noma umfundi abonise ikilasi. Abafundi
abazejwayeze ukugxuma okwenkanyezi.
2. Ukucula:
• Cela abafundi bacule ingoma abayaziyo.
3. Ukuciciyela:
• Buza abafundi ukuthi bazizwa kanjani nokuthi babukeka
kanjani uma bevuka ekuseni. Abakulingise lokhu baveze
izindlela abazizwa ngayo ekuseni.
Umsebenzi 2
Izinsiza: izihlalo, amahuphu, izingoma
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Ukuzivocavoca:
• Abafundi abavocavoce iminwe yabo ngokwenza ngathi
badlala upiyano.
• Abavocavoce imilenze yabo ngokwenza sengathi bahamba
odakeni olushubile.
2. Ukulolonga iphimbo:
• Cela abafundi badonse umoya bese bathi ‘sss’ uma
bekhipha umoya.
• Cela abafundi bacule ingoma abayaziyo.
3. Umnyakazo:
• Ukuhamba: Abafundi abahambahambe endaweni yabo.
Okokuqala abahambe kancane, bese behamba ngokukhulu
ukushesha.
• Ukuma: Abafundi abenze izikokela ngezibhakela zabo
ngenkathi beme ndawonye. Abenze okufanayo ngamaqakala
abo. Khombisa umnyakazo osasikokela njalo nje.
4. Ukwexwayisa ngomzimba:
• Abafundi abagaqe ngaphansi kwesihlalo.
• Abafundi abagaqele ehuphini.
5. Isigqi:
• Abafundi abashaye izandla ngesikhathi: 1, 2, 3, 4,
ukushaya izithupha.
• Abahambe ngesikhathi: 1, 2, 3, 4, gqigqa.
6. Ukwexwayisa ngomzimba:
• Cela abafundi bazelule baye phezulu.
• Abalingise babe ngamangundane amancane.
Umsebenzi 3
Izinsiza: omata, izingoma, umculo, ibhokisi elinezinto
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Ukuzivocavoca:
• Cela abafundi benze isikokela esikhulu. Batshele bagijima
njengomjikelezo wewashi. Bakhombise indlela ukuze bazi
ukuthi kufanele bayephi.
• Abafundi abagijime baphambane nomjikelezo wewashi
kuleso sikokela. Phinda ubakhombise indlela.
2. Ukulolonga iphimbo:
• Abafundi abadonse umoya baphinde bawukhiphe kancane
ngenhloso.
• Bacele balingise sengathi kunamakhandlela phambi kwabo
bese bewaphephetha.
3. Indawo ephephile:
• Cela abafundi bathole indawo yabo bese bayahamba
bangashayisani nabanye.
4. Umnyakazo:
• Ukuhamba: Cela abafundi bakheleze ngonyawo olulodwa.
• Ukuma: Abaphakamise izandla zabo ziye phezulu, phansi
babuye bazelule.
5. Ukwexwayisa ngomzimba:
• Abafundi abagingqike ematini, okokuqala baye kwesokudla
bese baya kwesokunxele. Lokhu kuzobasiza bazi indlela
‘yakwesokudla’ neya ‘kwesokunxele’.
6. Ukupholisa:
• Tshela abafundi bazicabange bengamakhandlela
ancibilikayo. Abalingise lesigameko.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Ukubona izimo nesisindo:
• Hlela abafundi babe ngamaqembu amathathu. Cela
iqembu ngalinye ukuthi lisebenzise imizimba yabo ukwenza
isimo sendlovu.
• Basezindlovu kanjalo, abafundi abenze sengathi bahamba
endleleni ende.
2. Ukucula:
• Cela abafundi bacule ingoma abayaziyo bese benyakazela
ingoma.
Umsebenzi 4
Izinsiza: izingoma, umculo, ibhokisi elinezinto
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Ukuzivocavoca:
• Abafundi abenze isikokela esincane. Bacele bagijime
esikokeleni esincane.
• Abenze isikokela esikhulu. Bacele bakheleze ngonyawo
olulodwa esikokeleni esikhulu. Batshele ukuthi
bangakhelezela ngakwesokudla noma ngakwesokunxele
ngenjoba behamba.
2. Ukulolonga iphimbo:
• Tshela abafundi badonse umoya baphinde bawukhiphe.
• Bacele bacule ingoma abayaziyo.
3. Indawo ephephile:
• Cela abafundi bathole indawo yabo. Abahlehlele emuva
kodwa bangashayisani nabanye.
4. Umnyakazo:
• Ukuhamba: Bakhombise ukuthi idada lihamba kanjani,
noma cela umfundi munye akhombise ikilasi. Abafundi
bonke abahambise okwedada.
• Ukuma: Tshela abafundi banyakazise izintamo zabo
emaceleni. Bacele banyakazise amahlombe abo
bawajikelezise aye phambili nasemuva.
5. Ukwexwayisa ngomzimba:
• Cela abafundi bahlale phansi kumata balule imilenze yabo.
Batshele bathinte izinzwane zabo ngaphandle kokugoba
imilenze yabo.
6. Ukupholisa:
• Tshela abafundi balale phansi babe yisicaba ngemihlane
yabo, bese bedonsa umoya baphinde bawukhiphe.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Ukubona izimo nesisindo:
• Cela abafundi ukuthi baqojame babe phansi bese
bayagxuma besuka kulesimo abakuso bagxumele phezulu.
Bakhombise lomnyakazo ngaphambi kokuthi benze bona.
2. Ukucula:
• Cela abafundi bacule ingoma abayaziyo bese benyakazela
ingoma.
3. Umdlalo weshashalazi:
• Yiba nebhokisi lezinto ezijabulisayo. Cela abafundi
bakhethe izinto ezithile baphinde bacabange ukuthi lento
iyaphila. Abaxoxe indaba ngaleyonto.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Ukubona izimo nesisindo:
• Cela umfundi akhombise ukuma esihlalweni bese
egxuma okwenkanyezi esuka esihlalweni. Bonke abafundi
abanikazane ithuba ukwenza lokhu.
2. Ukucula:
• Cela abafundi bacule ingoma abayaziyo bese benyakazela
ingoma.
3. Ukuciciyela:
• Abafundi abenze sengathi baxubha amazinyo.
• Bacele benze sengathi babhulasha noma bakama izinwele
zabo.
Umsebenzi 6
Izinsiza: izingoma
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Ukuzivocavoca:
• Cela abafundi benze sengathi baqhaqha indophu.
• Abenze sengathi bathintitha amanzi ezandleni zabo.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Ukubona izimo nesisindo:
Cela abafundi benze sengathi bangumoya:
• bavunguza kakhulu
• bavunguza kancane
• bavunguzela kwesokudla
• bavunguzela kwesokunxele.
2. Ukucula:
• Cela abafundi bacule ingoma abayaziyo bese benyakazela
ingoma.
3. Umdlalo weshashalazi:
• Buza abafundi ukuthi ulamula unambitheka kanjani
nokuthi kungani bewuthanda noma bengawuthandi.
Abenze sengathi badla ulamula.
Umsebenzi 7
Izinsiza: ibhokisi elinezinto, izingoma
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Uzivocavoca:
• Abafundi abagijime ndawonye lapho beme khona.
• Bacele benze isikokela bese begxuma phakathi kwaso.
2. Ukulolonga iphimbo:
• Cela abafundi badonse umoya baphinde bawukhiphe
izikhathi ezimbalwa.
• Cela abafundi bacule ingoma abayaziyo.
3. Indawo ephephile:
• Cela abafundi bathole indawo yabo. Abahambe
ngezinzwane zabo ngaphandle kokushayisana nabanye.
4. Umnyakazo:
• Ukuhamba: Cela abafundi bagijime, bagijime bese
beyagxuma okwexoxo.
• Ukuma: Cela abafundi bagaqe ngamadolo, izandla zabo
zibe phansi bese izinyawo zabo zisemoyeni.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Ukubona izimo nesisindo:
• Cela abafundi bazicabange sengathi bayizihlahla
zamahhabhula. Abenze sengathi bayanyakaziswa ukuze
kuwe amahhabhula.
2. Ukucula:
• Cela abafundi bacule ingoma abayaziyo noma bafundise
entsha.
3. Umdlalo weshashalazi:
• Yiba nebhokisi lezinto ezijabulisayo. Cela abafundi
bakhethe into ethile baphinde bacabange ukuthi lento
iyaphila. Abaxoxe indaba ngaleyonto.
Umsebenzi 8
Izinsiza: omata, izingoma, umculo, amahuphu
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Ukuzivocavoca:
• Cela abafundi benze isikokela. Abagxume bajikeleze
isikokela, abenze njengomjikelezo wewashi.
• Abafundi abahambe bahlehlele emuva naphambili,
ngenhla nangenzansi.
2. Ukulolonga iphimbo:
• Cela abafundi badonse umoya baphinde bawukhiphe.
• Bacele bacule ingoma abayaziyo. Uma kwenzeka, dlala
umculo ohambisana nokucula kwabo.
3. Umnyakazo:
• Ukuhamba: Cela umfundi ashaye ungqimphothwe
oyaphambili kumata. Gcizelela indlela yokwenza
ungqimphothwe wangaphambili ngokufanele.
• Ukuma: Batshele bahlale phansi bavale imilenze bese
bayazilula. Abazelule bafinyelele phambili bese bethinta
izinzwane zabo.
4. Ukwexwayisa ngomzimba:
• Cela abafundi ukuthi bazicabange bengamaxoxo. Abenze
sengathi bangamaxoxo agxuma ezingodweni.
• Abenze sengathi ngamaxoxo agxuma eqe amahuphu.
5. Isigqi:
• Dlala umculo ukhombise ukuthi zishaywa kanjani izandla
nokugqigqa izinyawo kuhambisana nomculo. Abafundi
abakulandele, benze nawe, baze bakwazi ukuzenzela
ngokwabo.
6. Ukupholisa:
• Abafundi abadonse umoya baphinde bawukhiphe kancane.
Umsebenzi 9
Izinsiza: umculo
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Ukuzivocavoca:
• Tshela abafundi ukuthi benze sengathi bangamaqabunga
awohlokayo, azungelezayo aphinde agoqane.
• Batshele benze sengathi bayizikhehlekhehle: khehle,
khehle, bayakhehlezisa.
2. Ukulolonga iphimbo:
• Cela abafundi badonse umoya bese benza umsindo
wokuhumuzela ‘mmm’ njengoba bewukhipha.
• Cela abafundi badonse umoya bese benza umsindo
wokubhuza ‘zzz’ njengoba bewukhipha.
3. Umnyakazo:
• Ukuhamba: Cela abafundi bagxume njengexoxo bese
begxumela phezulu.
• Ukuma: Cela abafundi ukuthi baguqe bese beqabula
amadolo abo.
4. Ukwexwayisa ngomzimba:
• Cela abafundi bahambe baye phambili nasemuva emgqeni,
bezimelele.
5. Isigqi:
Khombisa lomnyakazo olandelayo ohambisana nomculo
ngaphambi kokuba abafundi benze ngokwabo:
• Isithende, uzwani, isithende, uzwani, shaya isithupha,
shaya isithupa.
• Jikela kwesokunxele, jikela kwesokudla.
• Isithende, uzwani, isithende, uzwani, shaya isithupha shaya
isithupha.
6. Ukupholisa:
• Cela abafundi abadonse umoya baphinde bawukhiphe
kancane.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Ukubona izimo nesisindo:
• Abafundi abansebenzise izingalo zabo ukwenza iminyakazo
ngalomlolozelo:
Gingqi gongqo gingqi gongqo phezulu phezulu phezulu.
Gingqi gongqo gingqi gongqo phansi phansi phansi.
Umsebenzi 10
Izinsiza: ibhokisi elinezinto, izingoma
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Uzivocavoca:
• Abafundi abadlale umdlalo ‘Gijima, gijima bese uyama
wome’. (Buka ikhasi B44 uthole incazelo yalomdlalo.)
2. Ukulolonga iphimbo:
• Cela abafundi badonse umoya bese benza umsindo ‘brrrr’
njengoba bewukhipha.
• Cela abafundi badonse umoya bese benza umsindo
wokuhumuzela ‘mmm’ njengoba bewukhipha.
3. Umnyakazo:
• Ukuhamba: Abafundi abagijime bese beswaya izingalo
zabo ngesikhathi sinye.
• Ukuma: Bacele benze imigxumo kanogwaja.
4. Ukwexwayisa ngomzimba:
• Abafundi abenze iminyakazo yomlolozelo:
We Nomathemba, We Nomathemba, ukuphi na?
Ngilapha mina, ngilapha mina, unjani wena?
5. Isigqi:
• Abafundi abashaye izandla, gqigqa bese ushayela isigqi
isithupha: shaya izandla, gqigqa, shaya izithupha; shaya
izandla, gqigqa, shaya izithupha.
6. Ukupholisa:
• Cela abafundi benze sengathi bayikhandlela elincibilikayo.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Ukubona izimo nesisindo:
• Cela abafundi ukuthi bazicabange bayisihlahla esiqinile se-
okhi esikhula sibe banzi kakhulu.
• Abalingise indlovu ihamba esiqiwini sezilwane ezu.
2. Ukucula:
• Cela abafundi abacule ingoma abayaziyo noma bafundise
ingoma entsha. Sebenzisa umculo uma kwenzeka.
3. Umdlalo weshashalazi:
• Yiba nebhokisi lezinto ezijabulisayo. Cela abafundi
bakhethe into ethile baphinde bacabange ukuthi lento
iyaphila. Abaxoxe indaba ngaleyonto.
Ukuhlola
Imidlalo yeSifundo Sokuzivocavoca yakhelwe ukuthi abafundi
bafunde umdlalo omusha bese bathola ithuba lokuzejwayeza
wona. Kulesikhathi, ungahlola ikhono lokudlala lemidlalo.
Ungasebenzisa iphepha lokurekhoda likathisha ukukusiza
ohlelweni lokuhlola. Ungakhetha izindlela ozozisebenzisa
ukuhlola bese uzibhala kuleli phepha lokuhlola. Ungakhetha
abafundi ofuna ukubahlola ngosuku oluthile. Izibonelo
ongathanda ukuzihlola yilezi:
• Uyaqondisisa umyalo
• Umdlalo udlalwe kahle kangakanani
• Uyazibandakanya emdlalweni wokuzivocavoca
• Uyazibandakanya emdlalweni wokupholisa
• Uzijwayeza imidlalo athola ubunzima kuyona
• Uyakwazi ukudlala ngezinto zokudlala
• Uphonsa ibhola – ngenkathi emile nangenkathi egijima
• Unqaka ibhola – ngenkathi emile nangenkathi egijima
• Uyalilawula ibhola ngokulikhahlela, ukuligqoma noma
ukusebenzisa ibhethi noma induku
Umsebenzi 1
1. Dlala umdlalo wokuzivocavoca.
2. Baleka ubuye uhambe ngezinye izindlela.
3. Gingqela uphathina ibhola.
4. Dlala umdlalo wengqathu.
5. Unyakaza ngezindlela ezahlukene ukuwela ibhimu ezimelele.
6. Dlala umdlalo wokubalekela ibhola.
7. Dlala umdlala wokupholisa umzimba.
Umsebenzi 3
1. Dlala umdlalo wokuzivocavoca.
2. Hambahamba ngenkathi ulalele imiyalo.
3. Phonsa bese unqaka amabhola amakhulu.
4. Zimelela ngenkathi uhamba endleleni esezingeni eliphansi
lokuzimelela.
5. Funa indlela yokuphunyuka ezithiyweni ezinhlobonhlobo.
6. Dlala umdlalo wokubaleka nebhola.
7. Dlala umdlala wokupholisa umzimba.
Umsebenzi 4
1. Dlala umdlalo wokuzivocavoca.
2. Hambahamba ngenkathi ulalele imiyalo.
3. Khahlela ibhola liye komunye.
4. Zimelela ngenkathi uhamba endleleni esezingeni eliphansi
lokuzimelela.
5. Yenza isikokela bese ugijima phakathi kwaso.
6. Dlala umdlalo wesikoshi.
7. Dlala umdlala wokupholisa umzimba.
Umsebenzi 5
1. Dlala umdlalo wokuzivocavoca.
2. Baleka ubuye uhambe ngezinye izindlela.
3. Phonsa bese unqaka amabhola amakhulu.
4. Cula imilolozelo ngenkathi wenza iminyakazo efanele.
5. Dlala umdlalo wokubaleka phakathi kwezikhonkwane,
shintsha indlela.
6. Yeqa amathayi bese ugaqa ngaphansi kwesihlalo.
7. Dlala umdlalo wokupholisa umzimba.
Umsebenzi 6
1. Dlala umdlalo wokuzivocavoca.
2. Hamba phakathi kwezithiyo.
3. Phonsa bese unqaka isikhwama sikabhontshisi.
4. Dlala umdlalo wengqathu.
5. Unyakaza ngezindlela ezahlukene ukuwela ibhimu ezimelele.
6. Dlala umdlalo.
7. Dlala umdlalo wokupholisa umzimba.
Umsebenzi 7
1. Dlala umdlalo wokuzivocavoca.
2. Dlala imishishilizo – gibela isitebhisi.
Umsebenzi 8
1. Dlala umdlalo wokuzivocavoca.
2. Hamba phakathi kwezithiyo.
3. Khahlela ibhola liye komunye.
4. Dlala imishishilizo – lenga ngokubamba izinsimbi ngezandla,
bese uzama ukunyakazisa umzimba wakho olengayo
ngokunyakazisa izandla.
5. Zimelela ngenkathi uhamba endleleni esezingeni eliphansi
lokuzimelela.
6. Dlala umdlalo.
7. Dlala umdlalo wokupholisa umzimba.
Umsebenzi 9
1. Dlala umdlalo wokuzivocavoca.
2. Hambahamba ngenkhathi ulalele imiyalo.
3. Gingqela uphathina ibhola.
4. Phonsa bese unqaka isikhwama sikabhontshisi.
5. Yenza isikokela bese ugijima phakathi kwaso.
6. Dlala umdlalo.
7. Dlala umdlalo wokupholisa umzimba.
Umsebenzi 10
1. Dlala umdlalo wokuzivocavoca.
2. Gijima ngezindlela ezehlukile ngaphandle kokushayisana
nabanye.
3. Hamba phezulu, phakathi noma ngaphansi kwezithiyo.
4. Dlala umdlalo wengqathu.
5. Unyakaza ngezindlela ezahlukene ukuwela ibhimu ezimelele.
6. Dlala umdlalo.
7. Dlala umdlalo wokupholisa umzimba.
umama
ubaba umfowethu
Umndeni
udadewethu umkhulu
ugogo
umalume umzali
umshana
oyintombazane Uzalo umshana ongumfana
u-anti
ubaba ongakuzali
Ukuhlola
Buka abafundi bese ubhala phansi okuphawulile:
• Ngabe bayakwazi yini ukubona ingozi yokushisa uma
kuphekwa?
• Bangakwazi yini ukuphakamisa izindlela zokugcina
uphephile?
Ukuhlola
Buka abafundi bese ubhala phansi okuphawulile:
• Ngabe bayakwazi yini ukuchaza izimo eziyingozi
eziphathelene namanzi uma begeza?
• Ngabe bayaqonda yini ukuthi uzigcina kanjani uphephile
esimweni ngasinye?
Ukuhlola
Buka abafundi bese ubhala phansi okuphawulile:
• Ngabe bayabona yini ukuthi izinto zikagesi ziyingozi kanjani?
• Ngabe bayazi yini ukuthi kufuneka benzeni ukuvikela
ingozi ephathelene nokukhanya nogesi?
Ukuhlola
Buka abafundi bese ubhala phansi okuphawulile:
• Ngabe abafundi bayakwazi yini ukubona izingxenye
zomzimba ezahlukahlukene?
• Ngabe bayakwazi yini ukuchaza ukuthi izingxenye
zomzimba zinyakaza kanjani?
Ukuhlola
Buka abafundi bese ubhala phansi okuphawulile:
• Abafundi bangakwazi yini ukubona izingxenye zomzimba
zangaphakathi?
Ukuhlola
Buka abafundi bese ubhala phansi okuphawulile:
• Ngabe abafundi bayakwazi yini ukubona izinzwa ezinhlanu
nokuthi zisetshenziswa kanjani?
Ukuhlola
Buka abafundi bese ubhala phansi okuphawulile:
• Ngabe abafundi bangachaza yini ukuthi amagciwane
abhebhetheka kalula kanjani?
• Ngabe bangakwazi ukubona izinto esingazenza ukusiza
ukuvikela ukubhebhetheka kwamagciwane?
wokuhlola
Incwadi Yokusebenzela
amakhasi 82, 83
ULwesihlanu lwePhasika
NgoLwesihlanu lwePhasika, Amakholwa akhumbula ukufa
nokubethelwa kukaJesu esiphambanweni. Amakholwa
akholelwa ekutheni uJesu wafa afela izono zabantu bonke
futhi wajeziswa wathwala izono zawo wonke umuntu
ngenkathi ebethelwa. Ngokufa, uJesu waba ngumhlatshelo
ukuze kuthi izono zethu zithethelelwe.
Isidlo esingcwele siwumkhosi ongcwele enkolweni
yamaKrestu, lapho iwayini kanye nesinkwa somthendeleko
ziyizimpawu zokukhumbuza amaKrestu ngokufa kukaJesu.
Kuphindwe kubizwe ‘ngesidlo sokuhlwa soMdali’.
Umthendeleko uyisidlo esibalulekile okwabelana ngaso njalo
kumaKrestu. Ukuhabula iwayini noma ujusi wamagilebusi
nocezu oluncane lwesinkwa kudliwa kona enkonzweni. Iwayini
limele igazi lemvana likaJesu elaphalala esiphambanweni,
kuthi isinkwasona simele umzimba kaKrestu owalinyawza.
Imithandazo nezingoma zokudumisa kanye nokubonga
kungumnikelo kaNkulunkulu ngomhlatshelo awenza
nokuthethelela futhi nangethemba nokuthi ngoKrestu
ufinyelela kuwo wonke umuntu. Kuhluka ngamasonto,
Umthendeleko ugujwa njalo ngeSonto, njalo ngomjikelezo
weSonto, kanye ngenyanga noma njalo ngezinyanga ezintathu.
USuku lwePhasika
AmaKrestu akholelwa ekutheni, ngemuva kwezinsuku ezintathu
uJesu wafa wangcwatshwa ethuneni, wavuka kwabafileyo
waphinda waphila. Lokhu kuthiwa ‘Ukuvuka kukaJesu
ekufeni’. Amakholwa aya esontweni ngosuku Lwephasika
ukuyogubha umkhosi weNkosi evukile. Lena kuvame ukuba
yinkonzo yokudumisa nokucula okujabulisayo nokuthandaza
ukuhlonipha uNkulunkulu ngokwethembeka kwakhe.
Wumgubho wokuba nethemba kuKrestu ngamakholwa nokuthi
nawo azovuka ekufeni aphile impilo entsha ngolunye usuku.
USuku lwePhasika ngokwesiko luvame ukugujwa
ngamaqanda ephasika kanye namabhani ashisayo
anesiphambano. Lokhu kokubili kuyizimpawu zokuthile.
Iqanda limele impilo entsha. Isiphambano sebhani simele
isiphambano sikaJesu kuthi izithako zebhani zimele amakha
okugcobisa umzimba kaJesu.
Ukuhlola
EBucikweni Obubonakalayo, ungahlola umfundi ngesikhathi
sesifundo uphinde uhlole umkhiqizo wokugcina. Ezifundweni
zethu ezahlukene khetha izindlela ozohlola ngazo. Akunasidingo
sokuthi uhlole wonke umuntu ngesikhathi sinye.
• Ngabe umfundi uqondisisile imiyalo?
• Ngabe umfundi ukwazile yini ukuhumusha imiyalo?
• Ngabe umfundi uyaqondisisa yini ulwazimagama
olusetshenzisiwe, isibonelo, ubunjalo, isimo nomugqa?
• Ngabe umkhiqizo wokugcina uyahlangabezana yini
nezidingo zemfundo?
• Ngabe umfundi usebenze ngokuphepha yini ngezimpahla
zokusebenza?
• Ngabe umfundi uyihlanze kahle yini indawo abasebenzela
kuyo?
• Ngabe umfundi ufunde indlela elungile yokusebenzisa
izimpahla zokusebenza, isibonelo, ukupenda nomsebenzi
wobumba?
Kuyiqiniso uma sithi ayikho indlela elungile noma engalungile
uma kwenziwa ubuciko. Kepha, uma umfundi athola ubunzima
bokusebenzisa ibhulashi noma ukusebenza ngobumba,
mkhombise ukuthi kusetshenziswa kanjani.
Ukuhlola
Khetha izindlela ofuna ukuthi abafundi bakho bazazi kulesifundo
ngasinye. Lungisa iphepha lakho lokurekhoda elinemisebenzi
enikeziwe ozothanda ukuyihlola ngaphambi kwesifundo
ngasinye ukuze uzobonisa ephepheni lokurekhoda kuphela
ngesikhathi sesifundo.
• Ngabe umfundi uyakwazi yini ukwenza umnyakazo ochaziwe?
• Ngabe umfundi uyazibandakanya yini emidlalweni
yokuzivocavoca nokupholisa umzimba?
• Ngabe umfundi uyazibandakanya yini emidlalweni?
• Ngabe umfundi uyazethemba yini?
• Ngabe umfundi uyezwakala yini uma ekhuluma?
• Ngabe umfundi uyakwazi ukubona yini izigqi?
• Ngabe umfundi uyakwazi yini ukuhumusha umculo
awunyakazele?
Umsebenzi 1
Izinsiza: umculo, izingoma, imilolozelo
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Ukuzivocavoca:
Dlala umculo bese kuthi abafundi bavocavoce izingxenye
ezahlukene zomzimba ngokuthi:
• bavule babuye bavale izandla zabo
• bavule izandla zabo bese belula iminwe kakhulu
• banyakazise izinyawo zabo bazijikelezise.
2. Umdlalo wokuma wome:
• Abafundi abadlale umdlalo othi ‘gijima, gijima bese uyema
wome’.
• Abadlale umdlalo lapho kumele bahambahambe bese
bayema endaweni uma wenza uphawu oluthile.
3. Ukuhamba unyakaza:
• Cela abafundi bakukhombise ukuqabavula. Abafundi
abaqabavulele emuva nasemaceleni.
4. Umnyakazo womzimba:
• Abafundi abagobekele emaceleni ngokugobela phansi
kusukela okhalweni ukuya ngasokudla bese benza okufanayo
ngakwesokunxele. Bakhombise umnyakazo kuqala.
5. Imilolozelo:
• Cela abafundi basho umlolozelo.
6. Ukupholisa:
• Cela abafundi benze sengathi bashushuzela ingane.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Ukulingisa:
• Cela abafundi ukuthi benze sengathi bangumama noma
ubaba. Abazame bakhulume njengomama noma ubaba,
benze abakwenzayo njalonjalo.
Umsebenzi 2
Izinsiza: amahuphu, omata, imilolozelo, izingoma
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Ukuzivocavoca:
• Cela abafundi balulele phambili izandla zabo, intende
yesandla ibuke phezulu.
• Abalulele izandla zabo emaceleni.
• Bacele ukuthi banyakazise izihlakala zabo ngokuzijikelezisa.
2. Umdlalo wokuma wome:
• Abafundi badlala umdlalo wokugijima esikokeleni bese
bema uma bekuzwa uthi ‘yima’.
• Abagijime bagaxene ngezindololwane nophathina. Kuzo
zonke izigaba, izindololwane zabo kumele zithintane.
Yenza okufanayo: ngamadolo, izandla, izinyawo, izingalo
nemilenze.
3. Ukuhamba unyakaza:
• Abafundi abaqe ihuphu njengonogwaja.
4. Umnyakazo womzimba:
• Cela abafundi babeke izandla zabo eziqulwini zabo.
Abasonteleke ngakwesokudla bese basonteleka
ngakwesokunxele.
• Abajikelezise izingalo zabo, sinye ngesikhathi.
5. Imilolozelo:
• Abafundi abasho umlolozelo abawaziyo.
6. Ukupholisa:
• Cela abafundi badonse umoya baphinde bawukhiphe
kancane.
• Abalingise amakati, baphumuze izingxenye zonke
zomzimba.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Ukulingisa:
• Abafundi abenze sengathi ngumama noma ngubaba.
2. Qala inkulumo-mpendulwano emfushane:
• Abafundi abenze sengathi ufudu luxoxa nonogwaja.
3. Iminyakazo:
• Cela abafundi bahambise okwebhola lekhilikithi.
4. Ukucula:
• Cela abafundi bacule ingoma. Gxila kakhulu ku ‘shesha’
kanye no ‘nwabuzela’.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Ukulingisa:
• Abafundi abenze sengathi bangumculi odumile. Abalingise
umculi ecula ingoma, enza yonke iminyakazo.
2. Qala inkulumo-mpendulwano emfushane:
• Cela abafundi basebenze ngababili. Abenze sengathi
ibhubesi lixoxa nenyamazane.
3. Iminyakazo:
• Cela abafundi bahambise okwebhasi.
• Cela abafundi bahambise okwesitimela.
4. Ukucula:
• Cela abafundi bacule ingoma. Gxila kakhulu ku‘shesha’
kanye no ‘nwabuzela’.
Umsebenzi 4
Izinsiza: izingoma
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Ukuzivocavoca:
• Abafundi abanyakazise iminwe yabo sengathi badlala
upiyano.
• Abanyakazise imilenze yabo, ngesikhathi sinye.
2. Ukukopisha iminyakazo:
• Dlala umdlalo othi ‘landela umholi’. Abafundi abakopishe
indlela onyakaza ngayo uma uhamba nangenkathi udlala
ingqathu.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Ukulingisa:
• Cela abafundi ukuthi benze sengathi bangumculi wephophu.
Abenze yonke iminyakazo eyenziwa ngumculi wephophu.
2. Qala inkulumo-mpendulwano emfushane:
• Abafundi ngababili abenze sengathi yinja ixoxa nenyoka.
3. Iminyakazo:
• Cela abafundi bahambise okwenyoka.
• Cela abafundi bahambise okwendlovu.
4. Ukucula:
• Cela abafundi bacule ingoma. Gxila kakhulu ‘phezulu’
kanye ‘naphansi’.
Umsebenzi 5
Izinsiza: izingoma
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Ukuzivocavoca:
• Abafundi bajikelezisa izandla zabo.
• Bajikelezisa izinyawo zabo.
• Bacele benze sengathi bazihlahla ezibanzi.
2. Ukukopisha iminyakazo:
• Abafundi abadlale umdlalo othi ‘landela umholi’. Abafundi
abakopishe iminyakazo yakho ehlukene yokuqabavula
nokukheleza.
• Qhubeka ngomdlalo othi ‘landela umholi’, kodwa yenzani
iminyakazo yokugxuma okwexoxo nokugxuma.
3. Ukuhlukanisa izingxenye zomzimba:
• Abafundi abalule umlenze uye phambili, ngakwesokunxele
bese ngemuva.
• Phinda ngomunye umlenze.
4. Ukulolonga iphimbo:
• Yisho umlolozelo noma cula ingoma. Gxila kakhulu
ekuchazekeleni.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Ukulingisa:
• Cela abafundi benze sengathi bawu-anyanisi nebhodwe
lokupheka. Abalingise izigcawu ezimfushane.
2. Qala inkulumo-mpendulwano emfushane:
• Abafundi ngababili abenze sengathi yindlovu ixoxa
nendlulamithi.
3. Iminyakazo:
• Tshela abafundi bazicabange beyizinyoni. Abahambise
okwezinyoni.
• Bacele bahambise okwezinyoni zidla ukudla.
4. Ukucula:
• Abafundi abacule ingoma. Gxila kakhulu ‘phezulu’ kanye
‘naphansi’.
Umsebenzi 6
Izinsiza: imilolozelo
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Ukuzivocavoca:
• Cela abafundi balulele phambili izingalo zabo, intende
yesandla ibuke phezulu, bese besunduzela izingalo eceleni.
• Abalule izinzwane zabo.
2. Imidlalo yokuma wome:
• Abafundi abadlale umdlalo othi ‘Gijima, gijima bese uyama
wome’.
• Abadlale umdlalo othi ‘Inkosi’. Kulomdlalo, bagijima bese
bayema bome uma bekuzwa usho igama elithi ‘Inkosi’.
3. Ukuhamba unyakaza:
• Cela abafundi bagxume njengexoxo.
• Abenze sengathi bayixoxo eligxuma emanzini.
• Abenze sengathi bayixoxo eligxuma lisuka eqabungeni liya
kwelinye.
4. Umnyakazo womzimba:
• Abafundi abalulele eceleni izingalo zabo intende yesandla
ibuke phezulu, sinye ngesikhathi sinye. Abenze izikokela
ezincane ngezandla zabo. Abaphinde benze izikokela ezinkulu.
• Cela abafundi balulele izingalo zabo zombili ngesikhathi
sinye bese benza isikokela ngezandla zabo. Abaphinde
benze izikokela ezinkulu.
5. Imilolozelo:
• Abafundi basho umlolozelo.
6. Ukupholisa:
• Cela abafundi badonse umoya baphinde bawukhiphe
kancane.
• Abenze sengathi bayimabhaluni ephuma umoya kancane
kancane.
Umsebenzi 7
Izinsiza: izingoma, imilolozelo
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Ukuzivocavoca:
• Abanyakazise izinyawo zabo.
• Bacele benze izikokela ngamaqakala abo.
• Bacele banyakazise izinzwane zabo.
2. Imidlalo yokuma wome:
• Abafundi abadlale umdlalo othi ‘Ukubhajwa odakeni’.
Kumele bazicabange behamba phakathi odakeni futhi
basebenzise imizimba yabo ukukhombisa ukuthi kunzima
kanjani ukuhamba odakeni.
• Dlala umdlalo othi ‘Gijima, gijima bese uyama wome’.
3. Ukuhamba unyakaza:
• Abafundi abaqabavule babuye bagxume njengexoxo
ngaphandle kokungqubuzana.
• Abadlale ingqathu bese bayakheleza ngaphandle
kokungqubuzana.
4. Umnyakazo womzimba:
• Abafundi abalulele eceleni izingalo zabo intende yesandla
ibuke phezulu. Abenze izikokela ezincane bese benza
izikokela ezinkulu.
• Abafundi abalulele eceleni izingalo zabo intende yesandla
ibuke phansi. Abenze izikokela ezincane bese benza
izikokela ezinkulu.
5. Imilolozelo:
• Abafundi abasho imilolozelo abayaziyo.
6. Ukupholisa:
• Cela abafundi badonse umoya baphinde bawukhiphe
kancane.
• Abenze sengathi banqaka amabhamuza.
• Abenze sengathi baphephetha amabhamuza.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Ukulingisa:
• Abenze sengathi bangugogo nomkhulu. Abakhulume,
bahambe futhi balingise ugogo nomkhulu.
Umsebenzi 8
Izinsiza: imilolozelo, izingoma
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Ukuzivocavoca:
• Abafundi abenze sengathi bahamba njengendlovu.
• Abazelule okwebhubesi.
2. Imidlalo yokuma wome:
• Abafundi abadlale umdlalo othi ‘Gijima, gijima bese uyama
wome’.
• Abadlale umdlalo othi ‘Ukhiye kagogo’. Umholi ufulathela
abanye abadlali. Omunye wabadlali ufihla ukhiye emuva
kwakhe. Bonke bayema bome izandla zabo zisemuva uma
umholi ephenduka ethi ‘Ubani onokhiye?’. Umholi ke
kumele aqambele ukuthi ngubani ofihle ngempela ukhiye.
3. Ukuhamba unyakaza:
Cela abafundi ukuthi abahambe basebenzise izindlela
ezahlukene:
• Abagxumele phambili nasemuva.
• Abagxumele ngakwesokudla bese nakwesokunxele.
4. Umnyakazo womzimba:
• Hlela abafundi benze umugqa. Batshele bagoqe izingalo
zabo bazibambe lapho ngaphandle kokunyakaza.
• Tshela abafundi benze isithombe ngezandla nomzimba
wabo.
5. Umlolozelo:
• Abafundi abaqedele imigqa yomlolozelo abawaziyo,
isibonelo:
Humpty Dumpty ____
Humpty Dumpty ____
Onke amahhashi enkosi ____
Ahluleka ukugibeza uHumpty _____
6. Ukupholisa:
• Cela abafundi badonse umoya baphinde bawukhiphe
kancane.
• Abenze sengathi banqaka amabhamuza.
• Abenze sengathi baphephetha amabhamuza.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Ukulingisa:
• Cela abafundi benze sengathi badlala nabangani babo.
2. Qala inkulumo-mpendulwano emfushane:
• Abafundi ngababili abenze sengathi bayinyoni ixoxa nekati.
Umsebenzi 9
Izinsiza: amahuphu, izindaba
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Ukuzivocavoca:
• Abafundi baguqukisa ikhanda kwesokunxele kuqala bese
kwesokudla.
• Abanikine ikhanda.
• Bacele ukuthi baguquke kuleyo ndawo efanayo.
2. Imidlalo yokuma wome:
• Abafundi abadlale umdlalo othi ‘Ukhiye Kagogo’. (Buka
Umsebenzi wesi-8.) Kumele balalele bese belandela imiyalo.
3. Ukuhamba unyakaza:
• Cela abafundi ukuthi banyakaze ngokwenza izinyathelo
zenkanyezi baphume bese benyakazisa izingalo.
• Bacele banyakaze ngokwenza izinyathelo zenkanyezi
bangene banyakazise izingalo.
4. Umnyakazo womzimba:
• Abafundi abajikise izinqulu zabo.
• Abajikise ihuphu okhalweni.
5. Xoxa noma funda indaba:
• Abafundi abalalele indaba bese beyayilingisa.
6. Ukupholisa:
• Cela abafundi badonse umoya baphinde bawukhiphe
kancane.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Ukulingisa:
• Tshela abafundi benze sengathi bangumdlali odumile webhola
lombhoxo. Abakhulume balingise umdlali webhola lombhoxo.
2. Qala inkulumo-mpendulwano emfushane:
• Abafundi ngababili abenze sengathi yingane ixoxa
nomama wayo.
3. Iminyakazo:
• Abafundi abahambise okofudu.
4. Ukucula:
• Cela abafundi bacule ingoma.
Umsebenzi 10
Izinsiza: omata, izingoma
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Ukuzivocavoca:
• Abafundi bagijima ndawonye lapho beme khona.
• Abagxumele esikokeleni.
2. Imidlalo yokuma wome:
• Abafundi abadlale umdlalo othi ‘Gijima, gijima bese uyama
wome’.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Ukulingisa:
• Cela abafundi benze sengathi abadlali bekhilithi.
Abalingise isigcawu esifushane.
2. Qala inkulumo-mpendulwano emfushane:
• Abafundi ngababili abenze sengathi yingane ixoxa nobaba
wayo.
• Abazicabange bayizivemvane bese benyakaza okovemvane.
4. Ukucula:
• Cela abafundi bacule ingoma.
Umsebenzi 1
1. Ukuzivocavoca.
2. Dlala umdlalo othi ‘uSimon uthi’.
3. Khahlelela ibhola esikokeleni.
4. Gxuma bese uyakheleza ngezindlela ezahlukene.
5. Zimelela ngenkathi uhamba endleleni esezingeni eliphansi
lokuzimelela.
6. Hamba phakathi kwezithiyo.
7. Zimelela ngomlenze ongajwayele ukuwusebenzisa.
8. Dlala umdlalo wokupholisa umzimba.
Umsebenzi 2
1. Ukuzivocavoca.
2. Gxuma uye phezulu naphansi.
3. Hamba entanjeni noma emgqeni oqondile.
4. Phosela uphathina ibhola.
5. Dlala umdlalo wokubaleka phakathi kwezikhonkwane.
6. Phonsa bese unqaka isikhwama sikabhontshisi ngesandla
esingajwayele ukusetshenziswa.
7. Dlala umdlalo wokupholisa umzimba.
Umsebenzi 3
1. Ukuzivocavoca.
2. Gxuma uye phambili, emuva kanye nasemaceleni.
3. Gqomisa bese unqaka ibhola nophathina.
4. Khahlelela ibhola phakathi kwezikhonkwane.
Umsebenzi 4
1. Ukuzivocavoca.
2. Dlala umdlalo wokubaleka phakathi kwezikhonkwane.
3. Shaya ibhola ngekhanda.
4. Hamba phakathi kwezithiyo.
5. Gingqikela phambili nasemuva.
6. Dlala umdlalo.
7. Dlala umdlalo wokupholisa umzimba.
Umsebenzi 5
1. Ukuzivocavoca.
2. Gxuma uye phezulu naphansi.
3. Dlala umdlalo othi ‘uSimon uthi’.
4. Shaya amabhaluni emoyeni.
5. Khahlelela ibhola esikokeleni.
6. Khahlelela ibhola phakathi kwezikhonkwane.
7. Dlala umdlalo.
8. Dlala umdlalo wokupholisa umzimba.
Umsebenzi 6
1. Ukuzivocavoca.
2. Dlala umdlalo othi ‘uSimon uthi’.
3. Phosela uphathina ibhola.
4. Khahlelela ibhola phakathi kwezikhonkwane.
5. Zimelela kubhimi ephansi.
6. Zimelela ezihlalweni.
7. Dlala umdlalo wokupholisa umzimba.
Umsebenzi 7
1. Ukuzivocavoca.
2. Shaya amabhaluni emoyeni.
3. Hamba entanjeni noma emgqeni oqondile.
4. Hamba phakathi kwezithiyo.
5. Gxuma uye phezulu naphansi.
6. Phonsela uphathina ibhola.
7. Dlala umdlalo.
8. Dlala umdlalo wokupholisa umzimba.
Umsebenzi 8
1. Ukuzivocavoca.
2. Khahlelela ibhola esikokeleni.
3. Khahlelela ibhola phakathi kwezikhonkwane.
4. Zimelela ezihlalweni.
5. Zimelela ngomlenze ongajwayele ukuwusebenzisa.
6. Gingqikela emaceleni kuzo zombili izindlela.
7. Dlala umdlalo wokupholisa umzimba.
Umsebenzi 10
1. Ukuzivocavoca.
2. Gxuma uye phezulu naphansi.
3. Phonsa bese unqaka ibhola nophathina.
4. Hamba phakathi kwezithiyo.
5. Gingqikela emaceleni kuzo zombili izindlela.
6. Zimelela kubhimi ephansi.
7. Dlala umdlalo wokupholisa umzimba.
Ukuhlola
Buka abafundi bese ubhala phansi okuphawulile:
• Ngabe abantu bayakwazi yini ukubona izindawo
ezahlukene emphakathini?
• Ngabe bayazi yini ukuthi lezindawo zikhona emphakathini
wabo?
Ukuhlola
Buka abafundi bese ubhala phansi okuphawulile:
• Ngabe abafundi bayaqonda umehluko okhona phakathi
kwabantu abahlinzeka ngezinsiza nalabo abadayisa izimpahla?
Ukuhlola
Buka abafundi bese ubhala phansi okuphawulile:
• Ngabe abafundi bayaqonda ukubaluleka kokunakekela
izindawo nokuzigcina zihlanzekile?
Ukuhlola
Buka abafundi bese ubhala phansi okuphawulile:
• Ngabe abafundi bayakwazi yini ukubona izinhlobo zezilwane
esingazigcina njengezilwane ezifuywayo zasekhaya?
• Ngabe abafundi bayakwazi yini ukuchaza isilwane sabo
sasekhaya?
Ukuhlola
Buka abafundi bese ubhala phansi okuphawulile:
• Ngabe abafundi bayakwazi yini ukunikeza izizathu zokuthi
kungani sidinga izitshalo?
Ukuhlola
Buka abafundi bese ubhala phansi okuphawulile:
• Ngabe abafundi bakwazi kangakanani ukuchaza umehluko
nokufana kwezitshalo ezehlukene?
Ukuhlola
Buka abafundi bese ubhala phansi okuphawulile:
• Ngabe abafundi bayakwazi yini ukubona ukudla
okunempilo nokungenampilo?
Ukuhlola
Buka abafundi bese ubhala phansi okuphawulile:
• Ngabe abafundi bayakwazi yini ukuchaza izindlela
okulondolozwa nokugcinwa ngazo ukudla?
• Ngabe bayakuqonda yini ukubaluleka kokulondoloza
ukudla?
IYom Kippur
Umphakathi wamaJuda ugubha lolu suku njengeholide
elingcwele kakhulu kumaJuda. Liphinde laziwe ngokuthi
uSuku leNhlawulo. Ngalolu suku, amaJuda avuma izono
zawo, asindiswe bese ethandazela ukuxolelwa kwezono
abazenza unyaka wonke eziphambene nemithetho yamaJuda
noNkulunkulu. Lesikhathi sokuvuma nokuthandaza
kuyisikhathi esingcwele.
Ukuhlola
EBucikweni Obubonakalayo, ungahlola umfundi ngesikhathi
sesifundo uphinde uhlole umkhiqizo wokugcina. Ezifundweni
zethu ezahlukene khetha izindlela ozohlola ngazo. Akunasidingo
sokuthi uhlole wonke umuntu ngesikhathi sinye.
• Ngabe umfundi uqondisisile imiyalo?
• Ngabe umfundi ukwazile yini ukuhumusha imiyalo?
• Ngabe umfundi uyaqondisisa yini ulwazimagama
olusetshenzisiwe, isibonelo, ubunjalo, isimo nomugqa?
• Ngabe umkhiqizo wokugcina uyahlangabezana yini
nezidingo zemfundo?
• Ngabe umfundi usebenze ngokuphepha yini ngezimpahla
zokusebenza?
• Ngabe umfundi uyihlanze kahle yini indawo abasebenzela
kuyo?
• Ngabe umfundi ufunde indlela elungile yokusebenzisa
izimpahla zokusebenza, isibonelo, ukupenda nomsebenzi
wobumba?
Kuyiqiniso uma sithi ayikho indlela elungile noma engalungile
uma kwenziwa ubuciko. Kepha, uma umfundi athola ubunzima
bokusebenzisa ibhulashi noma ukusebenza ngobumba,
mkhombise ukuthi kusetshenziswa kanjani.
Ukuhlola
Khetha izindlela ofuna ukuthi abafundi bakho bazazi kulesifundo
ngasinye. Lungisa iphepha lakho lokurekhoda elinemisebenzi
enikeziwe ozothanda ukuyihlola ngaphambi kwesifundo
ngasinye ukuze uzobonisa ephepheni lokurekhoda kuphela
ngesikhathi sesifundo.
• Ngabe umfundi uyakwazi yini ukwenza umnyakazo
ochaziwe?
• Ngabe umfundi uyazibandakanya yini emidlalweni
yokuzivocavoca nokupholisa umzimba?
• Ngabe umfundi uyazibandakanya yini emidlalweni?
• Ngabe umfundi uyazethemba yini?
• Ngabe umfundi uyezwakala yini uma ekhuluma?
• Ngabe umfundi uyakwazi ukubona yini izigqi?
• Ngabe umfundi uyakwazi yini ukuhumusha umculo
awunyakazele?
Umsebenzi 1
Izinsiza: umculo, izindaba
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Ukuzivocavoca:
• Cela abafundi balule izingalo zabo ziye phezulu bese
bezikhiphela ngaphandle.
• Bacele bathinte amahlombe abo, bese belula izingalo zabo
bazikhiphele ngaphandle.
2. Umnyakazo:
Abafundi abenze leminyakazo elandelayo ezindaweni zabo:
• Gijima, gijima ubuye ujike.
• Gijima uye phambili bese ugxumisa okwexoxo.
• Gijima uye emuva ubuye ujike.
3. Ukulingisa buthule:
• Cela abafunde ukuthi bakhombise babuye baveze imizwa
eyehlukene bethulile noma ngaphandle kokwenza
umsindo.
• Babuze ukuthi bazizwa kanjani uma bedla ukudla
abakuthandayo. Abalingise buthule ukudla ukudla kwabo
abakuthandayo.
• Babuze ukuthi bazizwa kanjani uma bevula isipho.
Abalingise buthule ukuvula isipho.
4. Imidlalo:
• Abafundi abadlale umdlalo othi ‘Kunye, kubili, bopha
isicathulo sami’.
5. Ukulalela:
• Abafundi abalalele umculo. Xoxani ngomculo, bagxile
kuthempo.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Isigqi:
Khombisa isigqi esilandelayo ngenkathi abafundi belalele
futhi belandela:
• Shaya isigqi kathathu.
• Shaya, gqigqa bese ushaya izithupha nesigqi kathathu.
• Shayela umculo kathathu.
2. Umnyakazo nokuhumusha:
• Abafundi abenze iminyakazo yabo yokuhumusha indikimba.
3. Umdlalo weshashalazi:
• Abafundi abalalele indaba, isibonelo ‘Izingulube
Ezintathu’. Abalingise indaba.
Umsebenzi 2
Izinsiza: izingqathu, umculo, izindaba, izinkondlo
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Ukuzivocavoca:
• Abafundi basebenzisa ingqathu bese bayazigxumela
ngokwabo.
• Abagxume nophathina.
2. Umnyakazo:
• Cela abafundi bakhombise ukuthi idada lihamba kanjani.
Bonke abafundi abahambise okwedada.
• Abagxume njengobanana. Thola umfundi abakhombise
ukuthi kwenziwa kanjani kuqala, uma kunesidingo.
3. Ukulingisa buthule:
• Cela abafundi ukuthi balingise buthule isigcawu lapho
bathukutheliswe ngumngani khona. Chaza ukuthi kumele
bakhombise imizwa nezinzwa zabo.
• Abalingise buthule isigcawu lapho kukhona owebe ipensela
yabo.
4. Imidlalo:
• Amaqembu abafundi aweme emigqeni eqondile.
Batshele basebenzise imizimba yabo benze inombolo
yesishiyagalombili namaqembu abo.
• Abasebenzise izingalo nemizimba yabo ukwenza izimo
zezinhlamvu ‘W’ no ‘V’.
5. Ukulalela:
• Abafundi abalalele umculo. Bagxile kuthempo.
6. Ukupholisa:
• Cela abafundi benze sengathi bathulile futhi abanyakazi
njengegundane.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Isigqi:
Khombisa isigqi esilandelayo ngenkathi abafundi belalele
futhi belandela:
• Shaya isigqi kane.
Umsebenzi 3
Izinsiza: umculo, amabhaluni, izindaba, izinkondlo
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Ukuzizivocavoca:
• Tshela abafundi bagxume nengqathu ngokwabo.
• Abagxume nengqathu eqenjini.
2. Umnyakazo:
• Cela abafundi bakhombise ukuthi ungqimphothwe
wenziwa kanjani. Bese ucela bonke abafundi benze
ungqimphothwe osasondo.
3. Ukulingisa buthule:
• Cela abafundi ukuthi balingise buthule imizwa kanye
nezinzwa ezahlukene.
• Abalingise buthule sengathi izisu zabo zibuhlungu.
• Abalingise buthule bedla u-ayisikhilimu abawujabulelayo.
4. Imidlalo:
• Dlala umdlalo othi ‘Ukugcina ibhaluni emoyeni’. Abafundi
kumele baphonselane ibhaluni, bayigcine isemoyeni
isikhathi eside. Noma ngabe sekunjani akufuneki ibhaluni
ithinte phansi.
5. Ukulalela:
• Abafundi abadlale umdlalo othi ‘uSimon uthi’.
Bakhumbuze ukuthi balalelisise imiyalo.
6. Ukupholisa:
• Abafundi abenze sengathi bayashwabana kancane kancane.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Isigqi:
Khombisa isigqi esilandelayo ngenkathi abafundi belalele
futhi belandela:
• Shaya isigqi kane.
• Shaya, gqigqa bese ushaya izithupha nesigqi kane.
• Shayela umculo kane.
2. Umnyakazo nokuhumusha:
• Funda noma xoxa indaba, isibonelo ‘uGoldilocks kanye
namabhele amathathu’. Abafundi abalingise indaba.
3. Umdlalo weshashalazi:
• Abafundi abalingise ingxenye yenkondlo noma yendaba.
Umsebenzi 4
Izinsiza: umculo, izindaba, izinkondlo
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Ukuzivocavoca:
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Isigqi:
Khombisa isigqi esilandelayo ngenkathi abafundi belalele
futhi belandela:
• Shaya isigqi kathathu.
• Shaya, gqigqa bese ushaya izithupha nesigqi kathathu.
• Shayela umculo kathathu.
2. Umnyakazo nokuhumusha:
• Abafundi abalalele indaba efanele. Abalingise
ingxenye yendaba.
3. Umdlalo weshashalazi:
• Abafundi abalingise ingxenye yenkondlo noma yendaba.
Umsebenzi 5
Izinsiza: umculo, izigqi, izinkondlo, izindaba
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Ukuzivocavoca:
• Cela abafundi bagijime ndawonye.
• Bacele bagxume sankanyezi ndawonye.
2. Umnyakazo:
• Dlala umculo bese uvumela abafundi bawudansele
ngokukhululeka.
3. Ukulingisa buthule:
• Cela abafundi balingisa buthule isigcawu lapho baxubha
khona amazinyo.
• Abalingise buthule lapho bezizwa bekhathele.
4. Imidlalo:
• Abafundi abame emgqeni. Bacele basebenzise umzimba
wabo ukwenza uhlavu ‘M’.
• Abafundi abasho umlolozelo.
5. Ukulalela:
• Abafundi abalalele umculo. Bagxile ekunyukeni kwawo.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Isigqi:
Khombisa isigqi esilandelayo ngenkathi abafundi belalele
futhi belandela:
• Shaya isigqi kathathu.
• Shaya, gqigqa bese ushaya izithupha nesigqi kathathu.
• Shayela umculo kathathu.
2. Umnyakazo nokuhumusha:
• Abafundi abenze iminyakazo yabo yokuhumusha
indikimba.
3. Umdlalo weshashalazi:
• Abafundi abalingise ingxenye yenkondlo noma yendaba
abayaziyo.
Umsebenzi 6
Izinsiza: umculo, izinkondlo, izindaba
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Uzivocavoca:
• Abafundi abadonse umoya baphinde bawukhiphe.
• Cela abafundi bakhombise ukugxuma njengesikelo ukuthi
kwenziwa kanjani. Abafundi bonke abagxume njengesikelo.
• Abanyakazise izingalo zabo ziye phezulu naphansi.
2. Umnyakazo:
• Dlala umculo bese uvumela abafundi bawudansele
ngokukhululeka.
3. Ukulingisa buthule:
• Abafundi abalingise buthule isigcawu lapho basengozini.
Bakhumbuze ukuthi bayikhombise kahle imizwa yabo.
• Abalingise buthule umuzwa wokwesaba.
4. Imidlalo:
• Abafundi abadlale umdlalo othi ‘Ngiya epikinikini
ngihamba ne ...’. Kufanele balalele kahle kulokho okushiwo
ukuze bazokwazi ukungeza iznto ohlwini ngaphandle
kokuziphinda.
5. Ukulalela:
• Abafundi abalalele umculo. Bagxile ekunyukeni kwawo.
6. Ukupholisa:
• Abafundi abadonse umoya baphinde bawukhiphe kancane,
bese bayaphumula.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Isigqi:
Khombisa isigqi esilandelayo ngenkathi abafundi belalele
futhi belandela:
• Shaya isigqi kane.
• Shaya, gqigqa bese ushaya izithupha nesigqi kane.
• Shayela umculo kane.
Umsebenzi 7
Izinsiza: omata, izinkondlo, izindaba
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Ukuzivocavoca:
• Abafundi abadonse umoya baphinde bawukhiphe.
• Bacele bakhelezele ngakwesokunxele, bakhelezele
ngakwesokudla naphakathi kwendawo.
2. Umnyakazo:
• Abafundi abenze ungqimphothwe oyaphambili ematini.
• Abagxume sankanyezi.
3. Ukulingisa buthule:
• Cela abafundi benze sengathi abatholanga ukudla bazizwa
balambile kakhulu futhi balimele. Bakhumbuze ukuthi
bakhombise imizwa yabo ngokuliniga buthule.
4. Imidlalo:
• Cela abafundi basho umlolozelo.
5. Ukulalela:
• Abafundi abadlale umdlalo othi ‘uSimon uthi’.
6. Ukupholisa:
• Abafundi abadonse umoya baphinde bawukhiphe kancane,
bese bayaphumula.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Isigqi:
Khombisa isigqi esilandelayo ngenkathi abafundi belalele
futhi belandela:
• Shaya isigqi kabili.
• Shaya, gqigqa bese ushaya izithupha nesigqi kabili.
• Shayela umculo kabili.
2. Umnyakazo nokuhumusha:
• Abafundi abenze iminyakazo yabo yokuhumusha indikimba.
3. Umdlalo weshashalazi:
• Abalingise ingxenye yenkondlo noma yendaba.
Umsebenzi 8
Izinsiza: amahuphu, umculo, izinkondlo, izindaba
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Ukuzivocavoca:
• Hlukanisa abafundi ngamaqembu bese ucela iqembu
ngalinye lenze isikokela esincane. Cela abafundi bagijima
njengomjikelezo wewashi, abagijime baphambane
nomjikelezo wewashi, ezikokeleni ezincane.
2. Umnyakazo:
• Abafundi abagxume okwamaxoxo kumahuphu.
• Abakhekheleze ngaphakathi nangaphandle kwamahuphu.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Isigqi:
Khombisa isigqi esilandelayo ngenkathi abafundi belalele
futhi belandela:
• Shaya isigqi kathathu.
• Shaya, gqigqa bese ushaya izithupha nesigqi kathathu.
• Shayela umculo kathathu.
2. Umnyakazo nokuhumusha:
• Abafundi abalalele ingoma noma umculo. Abahumushe
ngokunyakazela ingoma.
3. Umdlalo weshashalazi:
• Abalingise ingxenye yenkondlo noma yendaba.
Umsebenzi 9
Izinsiza: izihlalo ezincane, umculo, izinkondlo, izindaba
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Ukuzivocavoca:
• Abenze isikokela esikhulu. Bacele baqabavule
njengamahhashi esikokeleni.
• Basekhona lapho esikokeleni, abagxume ngamadolo baye
phezulu.
2. Umnyakazo:
• Abafundi abagxume izihlalo njengamaxoxo. Nikeza
abafundi imiyalo ecacile ukuze bakwazi ukwenza lokhu
ngokuphephile.
• Cela abafundi bagaqe ngaphansi kwesihlalo.
3. Ukulingisa buthule:
• Abafundi abalingise buthule isigcawu lapho badlala khona
nabangani babo njokujabula. Khumbuza abafundi ukuthi
bakhombise imizwa yabo ngokulingisa buthule.
4. Imidlalo:
• Abafundi abadlale umdlalo othi ‘Ngiyahlola ngeso lami
elincane’.
5. Ukulalela:
• Abafundi abalalele umculo. Bagxile kuthempo.
6. Ukupholisa:
• Abafundi abadonse umoya baphinde bawukhiphe kancane,
bese bayaphumula.
Umsebenzi 10
Izinsiza: amahuphu, umculo, izinkodlo, izindaba
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Uzivocavoca:
• Cela abafundi bagijime njengamagundane amancane.
• Abazilule baye phezulu.
2. Umnyakazo:
• Cela abafundi ukuthi bagxume ihuphu okonogwaja.
• Abagaqele phakathi kwehuphu.
3. Ukulingisa buthule:
• Abafundi abalingise buthule isigameko sokugula nokuzizwa
uqumbile.
4. Imidlalo:
• Abafundi abasebenze ngababili noma ngeqembu. Cela
abafundi basebenzise imizimba yabo ukwenza izimo
ezifana nendingilizi, unxantathu, isikwele, izinkanyezi
kanye nedayimane.
5. Ukulalela:
• Abafundi abalalele umculo. Bagxile ekunyukeni kwawo.
6. Ukupholisa:
• Abafundi abadonse umoya baphinde bawukhiphe kancane,
bese bayaphumula.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Isigqi:
Khombisa isigqi esilandelayo ngenkathi abafundi belalele
futhi belandela:
• Shaya isigqi kabili.
• Shaya izithupha bese ushaya isigqi kathathu.
• Ngqigqa bese ushaya isigqi kane.
• Shayela umculo kabili, kathathu nakane.
2. Umnyakazo nokuhumusha:
• Dlala umculo. Abafundi abadansele umculo/banyakazele
umgqumo nesigqi somculo ngokukhululeka.
3. Umdlalo weshashalazi:
• Abafundi abalingise ingxenye yenkondlo noma yendaba.
Umsebenzi 1
1. Dlala umdlalo wokuzivocavoca.
2. Gijima ubuye ugxume.
3. Dlala ingqathu uwedwa.
4. Hamba ngokuphephile phakathi kwezithiyo.
5. Phonsela ibhola lethenisi emoyeni bese uyalinqaka.
6. Dlala umdlalo othi ‘Umabhacelana’.
7. Dlala umdlalo wokupholisa umzimba.
Umsebenzi 2
1. Dlala umdlalo wokuzivocavoca.
2. Landela imiyalo yokunyakaza ngokushesha nokunwabuzela.
3. Dlalani ingqathu nibe bathathu eqenjini – ababili bajikelezisa
ingqathu bese oyedwa uyagxuma; shintshanani ngezindima.
4. Zimelela kumathaya abekwe phansi abayisicaba.
5. Gaqa phakathi kwamathaya abekiwe enza umugqa.
6. Dlala umdlalo wesikoshi, gxuma ngomlenze ongajwayele
ukuwusebenzisa.
7. Dlala umdlalo wokupholisa umzimba.
Umsebenzi 3
1. Dlala umdlalo wokuzivocavoca.
2. Hamba uye phambili ngezinzwane bese ubuyela emuva
ngezithende.
3. Hamba ngokuphephile phakathi kwezithiyo.
4. Dlalani ingqathu nibe bathathu emaqenjini.
Umsebenzi 4
1. Dlala umdlalo wokuzivocavoca.
2. Hamba uye phambili, uphambanise imilenze.
3. Yeqa ingqathu noma ibhola lesokisi ukuze kube khona umuntu
ojikelezayo emuva naphambili phansi.
4. Gijima bese ujikelezisa ingqathu.
5. Zimelelisa isikhwama sikabhontshisi ekhanda lakho.
6. Dlala undlalo othi ‘Inyamazane nabazingeli’.
7. Dlala umdlalo wokupholisa umzimba.
Umsebenzi 5
1. Dlala umdlalo wokuzivocavoca.
2. Nyakaza, ugxume, ugijime bese ugxuma okwexoxo.
3. Phonsela ithenisi emoyeni bese uyalinqaka.
4. Dlalani ingqathu nibe bathathu emaqenjini – ababili
bajikelezisa ingqathu bese oyedwa uyagxuma; shintshanani
ngezindima.
5. Zimelelisa isikhwama sikabhontshisi ekhanda lakho.
6. Dlala umdlalo wesikoshi, gxuma ngomlenze ongajwayele
ukuwusebenzisa.
7. Dlala umdlal wokupholisa umzimba.
Umsebenzi 6
1. Dlala umdlalo wokuzivocavoca.
2. Landela imiyalo yokunyakaza ngokushesha nokunwabuzela.
3. Beka izithiyo, bese uhamba ngokuphephile phakathi
kwezithiyo.
4. Gqomisa ithenisi phansi.
5. Zimelela kumathaya abekwe phansi abayisicaba.
6. Dlala undlalo othi ‘Inyamazane nabazingeli’.
7. Dlala umdlalo wokupholisa umzimba.
Umsebenzi 7
1. Dlala umdlalo wokuzivocavoca.
2. Gaqa endaweni engenalutho.
3. Hamba ngokuphephile phakathi kwezithiyo.
4. Dlala ingqathu uwedwa.
5. Phonsela uphathina wakho ithenisi.
6. Sebenzisa isikhwama sikabhontshisi bese udlala umdlalo othi
‘uSimon uthi’.
7. Gijima bese ujikelezisa ingqathu ngesandla ongajwayele
ukusisebenzisa.
8. Dlala umdlala wokupholisa umzimba.
Umsebenzi 9
1. Dlala umdlalo wokuzivocavoca.
2. Gijima, gxuma bese uyagijima.
3. Dlalani ingqathu nibe bathathu emaqenjini.
4. Gxuma phezu kwebhola lesokisi elijikelezayo.
5. Zimelelisa isikhwama sikabhontshisi emahlombe akho.
6. Gijima bese ujikelezisa ingqathu ngesandla ongajwayele
ukusisebenzisa.
7. Dlala umdlalo othi ‘Inyamazane nabazingeli’.
8. Dlala umdlalo wokupholisa umzimba.
Umsebenzi 10
1. Dlala umdlalo wokuzivocavoca.
2. Gaqa phakathi kwehuphu.
3. Dlala ingqathu uwedwa.
4. Beka izithiyo, bese uhamba ngokuphephile phakathi
kwezithiyo.
5. Gqomisa ithenisi phansi.
6. Zimelelisa isikhwama sikabhontshisi ekhanda lakho.
7. Dlala umdlalo.
8. Dlala umdlalo wokupholisa umzimba.
Ukuhlola
Buka abafundi bese ubhala phansi okuphawulile:
• Ngabe abafundi bangakwazi ukuchaza izinhlobo ezahlukile
zamakhaya?
• Ngabe bangayakwazi yini ukuchaza amakhaya akubo?
Ukuhlola
Buka abafundi bese ubhala phansi okuphawulile:
• Ngabe abafundi bayakwazi yini ukubona izinto ezahlukene
okwakhiwa ngazo izindlu?
• Ngabe bayakwazi yini ukuchaza amakhaya ahlukene
ukuthi amelana kanjani nesimo sezulu esihlukene?
Ukuhlola
Buka abafundi bese ubhala phansi okuphawulile:
• Abafundi bakwazi kangakanani ukubona izinhlobo zezinto
ezisemabalazweni lezithombe?
• Ngabe bayakwazi yini ukuchaza izindawo zezinto kahle?
Ukuhlola
Buka abafundi bese ubhala phansi okuphawulile:
• Ngabe abafundi bayakwazi yini ukuthola izindawo
ebalazweni lezithombe?
• Ngabe bayakwazi yini ukuchaza ukuthi uhamba kanjani
usuka kwenye indawo uya kwenye?
Ukuhlola
Buka abafundi bese ubhala phansi okuphawulile:
• Ngabe bayakwazi yini ukubona izindlela ezehlukene
esisebenzisa ngazo amanzi?
Ukuhlola
EBucikweni Obubonakalayo, ungahlola umfundi ngesikhathi
sesifundo uphinde uhlole umkhiqizo wokugcina. Ezifundweni
zethu ezahlukene khetha izindlela ozohlola ngazo. Akunasidingo
sokuthi uhlole wonke umuntu ngesikhathi sinye.
• Ngabe umfundi uqondisisile imiyalo?
• Ngabe umfundi ukwazile yini ukuhumusha imiyalo?
• Ngabe umfundi uyaqondisisa yini ulwazimagama
olusetshenzisiwe, isibonelo, ubunjalo, isimo nomugqa?
• Ngabe umkhiqizo wokugcina uyahlangabezana yini
nezidingo zemfundo?
• Ngabe umfundi usebenze ngokuphepha yini ngezimpahla
zokusebenza?
• Ngabe umfundi uyihlanze kahle yini indawo abasebenzela
kuyo?
• Ngabe umfundi ufunde indlela elungile yokusebenzisa
izimpahla zokusebenza, isibonelo, ukupenda nomsebenzi
wobumba?
Kuyiqiniso uma sithi ayikho indlela elungile noma engalungile
uma kwenziwa ubuciko. Kepha, uma umfundi ethola ubunzima
bokusebenzisa ibhulashi noma ukusebenza ngobumba,
mkhombise ukuthi kusetshenziswa kanjani.
Ukuhlola
Khetha izindlela ofuna ukuthi abafundi bakho bazazi kulesifundo
ngasinye. Lungisa iphepha lakho lokurekhoda elinemisebenzi
enikeziwe ozothanda ukuyihlola ngaphambi kwesifundo
ngasinye ukuze uzobonisa ephepheni lokurekhoda kuphela
ngesikhathi sesifundo.
• Ngabe umfundi uyakwazi yini ukwenza umnyakazo
ochaziwe?
• Ngabe umfundi uyazibandakanya yini emidlalweni
yokuzivocavoca nokupholisa umzimba?
• Ngabe umfundi uyazibandakanya yini emidlalweni?
• Ngabe umfundi uyazethemba yini?
• Ngabe umfundi uyezwakala yini uma ekhuluma?
• Ngabe umfundi uyakwazi yini ukubona izigqi?
• Ngabe umfundi uyakwazi yini ukuhumusha umculo
awunyakazele?
Umsebenzi 1
Izinsiza: amahuphu, umculo, izingoma, izinkondlo
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Ukuzivocavoca:
• Cela abafundi benze sengathi bakhelela amahhabhula
esihlahleni.
• Bacele benze sengathi bagaqela kuhuphu.
2. Umnyakazo:
• Ukuhamba: Abafundi abagijime babuye bagxume
nophathina endaweni abakuyo.
• Ukuma: Batshele benze umdlalo wokugobela emaceleni
ngakwesokunxele nangakwesokudla.
3. Imidlalo yokushaya izandla:
• Abafundi abadlale nophathina imidlalo yokushaya izandla
kanye nomlolozelo.
4. Ukulalela:
• Dlala umculo ngenkathi abafundi belalele bagxile endleleni
ome ngayo umculo. Buza abafundi ukuthi lomculo ubenza
bazizwe kanjani.
5. Ukupholisa:
• Abafundi abenze sengathi bawuphaphe, oluntazayo
esibhakabhakeni.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Ukuhumusha:
• Abafundi abasebenzise umnyakazo nomsindo ukumelela
i-ambulanse.
2. Ukulingisa kwasekilasini:
• Bacele ukuthi balingise ingoma, bacule ingoma, noma
bahaye inkondlo.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Ukuhumusha:
• Abafundi abasebenzise umnyakazo nomsindo ukumelela
imoto yamaphoyisa.
2. Ukulingisa kwasekilasini:
• Bacele ukuthi balingise ingoma, bacule ingoma, noma
bahaye inkondlo.
Umsebenzi 3
Izinsiza: izihlalo, umculo, izingoma, izinkondlo
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Ukuzivocavoca:
• Abafundi abahambise okwendlovu.
• Abagijimise okwentshe.
2. Umnyakazo:
• Ukuhamba: Abafundi abagxume okwenkanyezi futhi
bagxume okwebhanana njengoba behla esihlalweni.
(Ungathanda ukukhombisa lomdlalo kuqala.)
• Ukuma: Cela abafundi ukuthi bahlale bese bezama
ukuzimelela ngemilenze yabo iphakeme nezinzwane
ziqondile.
3. Imidlalo yokushaya izandla:
• Abafundi abadlale nophathina imidlalo yokushaya izandla.
4. Ukulalela:
• Dlala umculo ngenkathi abafundi belalele bagxile endleleni
ome ngayo umculo. Buza abafundi ukuthi lomculo ubenza
bazizwe kanjani.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Ukuhumusha:
• Abafundi abasebenzise umnyakazo nomsindo ukumelela
isicishamlilo.
2. Ukulingisa kwasekilasini:
• Bacele ukuthi balingise ingoma, bacule ingoma, noma
bahaye inkondlo.
Umsebenzi 4
Izinsiza: umculo, izingoma, izinkondlo
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Ukuzivocavoca:
• Abafundi abagijime ndawonye lapho beme khona.
• Abakhelezele ngakwesokunxele, nakwesokudla, phambili
nasemuva.
2. Umnyakazo:
• Ukuhamba: Abafundi abenze ungqimphothwe osasondo kanye
noyangaphambili. Bakhuthaze basebenzise indawo yabo.
• Ukuma: Cela abafundi ukuthi bahlale bese bezama
ukuzimelela ngemilenze yabo iphakeme, abayivule bese
bayayivala, konke lokhu kwenzeka izinzwane zabo ziqondile.
3. Imidlalo yokushaya izandla:
• Abafundi abadlale nophathina imidlalo yokushaya izandla.
4. Ukulalela:
• Dlala umculo ngenkathi abafundi belalele bagxile endleleni
ome ngayo umculo. Buza abafundi ukuthi lomculo ubenza
bazizwe kanjani.
5. Ukupholisa:
• Cela abafundi abadonse umoya baphinde bawukhiphe
kancane, bese beyaphumula.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Ukuhumusha:
• Abafundi abasebenzise umnyakazo nomsindo ukumelela
usomahlaya noma isigilamkhuba.
2. Ukulingisa kwasekilasini:
• Bacele ukuthi balingise ingoma, bacule ingoma, noma
bahaye inkondlo.
Umsebenzi 5
Izinsiza: umculo, izingoma, izinkondlo
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Ukuzivocavoca:
• Abafundi abagijime noma bahambe endaweni yabo.
• Abafundi abagxume njengengwe.
2. Umnyakazo:
• Ukuhamba: Abafundi abayekwesokunxele bese bekhahlelela
kwesokudla. Abenze okufanayo ngakwesokudla.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Ukuhumusha:
• Abafundi abasebenzise umnyakazo nomsindo ukumelela
ihlathi lomlingo.
2. Ukulingisa kwasekilasini:
• Bacele ukuthi balingise ingoma, bacule ingoma, noma
bahaye inkondlo.
Umsebenzi 6
Izinsiza: umculo, izingoma, izinkondlo
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Ukuzivocavoca:
• Abafundi abagxumele phezulu ngendlela abangafinyelela
ngayo, ukuyofika esibhakabhakeni.
• Abenze sengathi baphephetha amabhamuza bese bezama
ukuwanqaka.
2. Umnyakazo:
• Ukuhamba: Abafundi abahambe izinyathelo ezimbili
ezilandelwa ukushaywa kwezandla babili kundlela ngayinye
kulezi: kwesokudla, kwesokunxele, phambili nasemuva.
• Ukuma: Cela abafundi bahlale phansi bagxamalazise
imilenze. Abathinte unyawo lwangakwesokudla bese
bethinta unyawo lwangakwesokunxele.
3. Imidlalo yokushaya izandla:
• Abafundi abadlale nophathina imidlalo yokushaya izandla.
4. Ukulalela:
• Dlala umculo ngenkathi abafundi belalele bagxile endleleni
ome ngayo umculo. Buza abafundi ukuthi lomculo ubenza
bazizwe kanjani.
5. Ukupholisa:
• Abafundi bazokwenza sengathi bayibhaluni ephuma umoya.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Ukuhumusha:
• Abafundi abasebenzise umnyakazo nomsindo ukumelela
isihlahla.
2. Ukulingisa kwasekilasini:
• Bacele ukuthi balingise ingoma, bacule ingoma, noma
bahaye inkondlo.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Ukuhumusha:
• Abafundi abasebenzise umnyakazo nomsindo ukumelela
umshini wokuwasha.
2. Ukulingisa kwasekilasini:
• Bacele ukuthi balingise ingoma, bacule ingoma, noma
bahaye inkondlo.
Umsebenzi 8
Izinsiza: umculo, izingoma, izinkondlo
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Ukuzivocavoca:
• Abafundi abalule izingalo zabo, izintende zibuke phezulu.
Abazelule bese bephushela izingalo zabo emaceleni.
• Abafundi abanyakazise amaqakala abo bawajikelezise.
2. Umnyakazo:
• Ukuhamba: Abafundi abaqabavule ngakwesokunxele bese
baya ngakwesokudla, phambili nasemuva.
• Ukuma: Cela abafundi bahlale phansi bagxamalazise
imilenze bese bezilula. Ababeke izandla zabo ngemuva
kwamakhanda abo, bagobondelele ngakwesokudla bese
bayaphakama. Abenze okufanayo nangakwesokunxele.
3. Imidlalo yokushaya izandla:
• Abafundi abadlale nophathina imidlalo yokushaya izandla.
4. Ukulalela:
• Dlala umculo ngenkathi abafundi belalele bagxile endleleni
ome ngayo umculo. Buza abafundi ukuthi lomculo ubenza
bazizwe benjani.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Ukuhumusha:
• Abafundi abasebenzise umnyakazo nomsindo ukumelela
indiza enophephela emhlane.
2. Ukulingisa kwasekilasini:
• Bacele ukuthi balingise ingoma, bacule ingoma, noma
bahaye inkondlo.
Umsebenzi 9
Izinsiza: umculo, izingoma, izinkondlo
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Ukuzivocavoca:
• Abafundi abagxumise okwenkanyezi ndawonye.
• Abame baxamalazise imilenze. Bacele bagobondele bese
bayekela izingalo zilenga ziphumule. Abajikelezise izingalo
zabo ukuthi zithinte izinyawo zabo zangakwesokudla bese
nezangakwesokunxele.
2. Umnyakazo:
• Ukuhamba: Abafundi abagxume njengonogwaja kumahuphu.
• Ukuma: Abasukume bese bebeka izandla zabo ezinqulwini.
Bacele bagobondelele ngakwesokudla bese bayaphakama.
Abenze okufanayo nangakwesokunxele.
3. Imidlalo yokushaya izandla:
• Abafundi abadlale nophathina imidlalo yokushaya izandla.
4. Ukulalela:
• Dlala umculo ngenkathi abafundi belalele bagxile endleleni
ome ngayo umculo. Buza abafundi ukuthi lomculo ubenza
bazizwe benjani.
5. Ukupholisa:
• Cela abafundi abadonse umoya baphinde bawukhiphe
kancane, bese beyaphumula.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Ukuhumusha:
• Abafundi abasebenzise umnyakazo nomsindo ukumelela
igedlela elibilayo.
2. Ukulingisa kwasekilasini:
• Bacele ukuthi balingise ingoma, bacule ingoma, noma
bahaye inkondlo.
Umsebenzi 10
Izinsiza: umculo, izingoma, izinkondlo
Imidlalo yokusungula namakhono
1. Ukuzivocavoca:
• Abafundi abagijime okwezikokela.
• Abafundi abagxume okwezikokela.
Ukuciciyela nokuhumusha
1. Ukuhumusha:
• Abafundi abasebenzise umnyakazo nomsindo ukumelela
ibhasi noma itekisi.
2. Ukulingisa kwasekilasini:
• Bacele ukuthi balingise ingoma, bacule ingoma, noma
bahaye inkondlo.
Umsebenzi 1
1. Dlala umdlalo wokuzivocavoca.
2. Hamba, gijima bese uyagxuma, kodwa lalela uphawu
lokushintsha umnyakazo ngaso sonke isikhathi.
3. Dlalani ingqathu nibe bathathu eqenjini – ababili bajikelezisa
ingqathu bacula umlolozelo ngenkathi owesithathu egxuma.
Shintshanani ngezindima ngenkathi uthisha ebonisa uphawu.
4. Dlala umdlalo kanobhutshuzwayo wezandla ngamabhola
amakhulu.
5. Hamba entanjeni uye phambili nasemuva.
6. Khahlelela ibhola lapho uliqondise khona.
7. Dlala umdlalo wokunqaka.
8. Dlala umdlalo wokupholisa umzimba.
Umsebenzi 2
1. Dlala umdlalo wokuzivocavoca.
2. Bingelela ngokuthinta izinyawo zomunye umuntu ngezakho.
3. Hamba entanjeni ubeke izandla zakho ekhanda.
4. Guquka ndawonye ngakwesokunxele nakwesokudla.
5. Yenza imijaho yokuhamba – hamba ngezinzwane zakho.
6. Dlala umdlalo kanobhutshuzwayo wezandla.
7. Dlala umdlalo wokunqaka.
8. Dlala umdlalo wokupholisa umzimba.
Umsebenzi 4
1. Dlala umdlalo wokuzivocavoca.
2. Gqomisa ibhola libeyisikokela.
3. Dlala umdlalo kanobhutshuzwayo wezandla ngamabhola
amakhulu.
4. Hamba entanjeni ubeke izandla ezinqulwini zakho.
5. Ningababili, sebenzisani imizimba yenu ukwenza izinombolo
1, 2 no 3.
6. Phonsela ibhola kuhuphu ngesandla sokudla.
7. Dlala umdlalo wokupholisa umzimba.
Umsebenzi 5
1. Dlala umdlalo wokuzivocavoca.
2. Zijikelezise wena nophathina wakho.
3. Dlalani ingqathu – jikeleza bese ugxuma ngezindlela
ezahlukene.
4. Yima ngezinzwane zakho, uqojame bese uyacoshama.
5. Sebenzisa umzimba wakho ukwenza izinhlamvu A, B no C.
6. Phonsela ibhola kuhuphu ngesandla sokunxele.
7. Yenza imijaho yokuhamba – hamba ngezinyawo zibe yisicaba.
8. Dlala umdlalo wokupholisa umzimba.
Umsebenzi 6
1. Dlala umdlalo wokuzivocavoca.
2. Hamba, gijima bese uyagxuma, kodwa lalela uphawu
lokushintsha umnyakazo ngaso sonke isikhathi.
3. Gqomisa ibhola libeyisikokela.
4. Bingelela ngokuthinta izinyawo zomunye umuntu ngezakho.
5. Hamba entanjeni ubeke izandla zakho ekhanda.
6. Hamba entanjeni ungaphambanisi izinyawo.
7. Dlala umdlalo wokunqaka.
8. Dlala umdlalo wokupholisa umzimba.
Umsebenzi 7
1. Dlala umdlalo wokuzivocavoca.
2. Gxuma wenze izikokela.
3. Hamba, gijima bese uyagxuma, kodwa lalela uphawu
lokushintsha umnyakazo ngaso sonke isikhathi.
4. Dlalani ingqathu nibe bathathu eqenjini.
5. Dlala umdlalo kanobhutshuzwayo wezandla ngamabhola
amakhulu.
Umsebenzi 8
1. Dlala umdlalo wokuzivocavoca.
2. Zijikelezise wena nophathina wakho.
3. Gqomisa ibhola libeyisikokela.
4. Sebenzisa umzimba wakho ukwenza izinhlamvu A, B no C,
nezinombolo 1, 2 no 3.
5. Khahlelela ibhola lapho uliqondise khona usebenzisa unyawo
oluyinxele.
6. Yenza umdlalo womncintiswano wokunikezelana izinti.
7. Dlala umdlalo wokupholisa umzimba.
Umsebenzi 9
1. Dlala umdlalo wokuzivocavoca.
2. Hamba, gijima bese uyagxuma, kodwa lalela uphawu
lokushintsha umnyakazo ngaso sonke isikhathi.
3. Dlalani ingqathu nibe bathathu eqenjini – ababili bajikelezisa
ingqathu bacula umlolozelo ngenkathi owesithathu egxuma.
Shintshanani ngezindima ngenkathi uthisha ebonisa uphawu.
4. Dlala umdlalo kanobhutshuzwayo wezandla ngamabhola
amakhulu.
5. Qojama ubuye ucoshama, bese uma ngezinzwane zakho.
6. Dlala umdlalo wokunqaka.
7. Dlala omdlalo womncintiswano wokunikezelana izinti.
8. Dlala umdlalo wokupholisa umzimba.
Umsebenzi 10
1. Dlala umdlalo wokuzivocavoca.
2. Jikeleza ngezindlela ezahlukene.
3. Hamba entanjeni ubeke izandla zakho ngemuva emhlane.
4. Hamba ngezithende zezinyawo zakho.
5. Sebenzisa umzimba wakho izimo zezinhlamvu nezinombolo.
6. Dlala umdlalo wokunqaka endaweni onqunyelwe yona.
7. Yenza imijaho yokuhamba – hamba ngezithende zakho.
8. Dlala umdlalo wokupholisa umzimba.
Okuqukethwe
Amaphepha okuhlola C5
Umfundi _____________________________________________________________
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
Umsebenzi onikeziwe
Abafundi
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
Usuku:
Igama lami:
Umsebenzi onikeziwe:
Ngingawenza.
Ngidinga usizo.
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
Usuku:
Igama lami:
Umsebenzi onikeziwe:
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
Usuku:
Umsebenzi onikeziwe:
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
Usuku:
Umsebenzi onikeziwe:
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
Usuku:
Ngicela ufake
uphawu
Yebo Cha
Ube nobunzima.
Angasebenza ngokwakhe.
Ukuphawula okunye:
Ukusayina:
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
Usuku:
Igama lengane:
Ukuqondisisa umsebenzi
Ukwethula umsebenzi
Ukucophelela
Isimo emsebenzini
Ukuphawula okunye:
Ukusayina:
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
Usebenzisa amathuluzi
Uyayihlanza indawo
Angahlanganisa
okubumba (uma
ngokunakekela
Uyakujabulela
Uyalalela uma
yokusebenzela
Ukucindezela
Ukubulunga
ukusebenza
ngobumba
Ukudonsa
Usebenza
etshelwa
ekhona)
Izimo
Igama lomfundi
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
Ubamba ibhethi
Ugijima phakathi
kwamawikhethi
Uphosa ibhola
Uqaka ibhola
lekhilikithi (lethenisi)
Uyayiqondisisa
imithetho eyisisekelo
yomdlalo
Uyakhuluma
Usuku:
nabadlali eqenjini
Usiza abanye
Wabelana
ngamathuluzi
Uyakujabulela
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
ukudlala ikhilikithi
Igama lomfundi
Umsebenzi onikeziwe:
Uyahlanganyela
Uyalalela uma
abanye bekhuluma
Usebenza
ngokuphepha
ngamathuluzi
Ukwenza izinto
Wabelana
ngamathuluzi
Uyayilandela imiyalo
Uyakulandela
okuthiwa akakwenze
Usuku:
Usebenzisa izinsiza
ngokufanele
Ucabanga
angakwenza
Usebenza
ngokunakekela
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
yokusebenzela
C15
Izithiyo
lokungenelela
Udinga usizo
Isiteshi 10
Isiteshi 1
Isiteshi 2
Isiteshi 3
Isiteshi 4
Isiteshi 5
Isiteshi 6
Isiteshi 7
Isiteshi 8
Isiteshi 9
Igama lomfundi
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
enganyakazi ephakamisa
Uyakujabulela ukudlala
ejikelezayo ephakamisa
izinyawo zakhe zombili
Ugxumela ingqathu
ingqathu
Igama lomfundi
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
Ugijima ezimelele
lesandla
Ushaya inethi
ngelingemuva
lesandla
Ushaya ibhola liwele
Usuku:
enethini
Uyayiqondisisa
imithetho yomdlalo
Uyakujabulela
ukudlala umphebezo
Udinga usizo
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
lokungenelela
Irubrikhi: Ungqimphothwe wangaphambili
4 3 2 1
Uqala ngokuma aqonde Uqala emile elule Uqala ngokuma Akaqali ngokuma
elule izandla eziqondise izandla ziye phezulu eqondile izandla aqonde.
phezulu. ziqondile zibe zisecelenikomzimba.
ziqhelelene.
Ubeka isilevu esifubeni Ubeka isilevu esifubeni, Ubeka isilevu esifubeni. Isilevu akasibeki
bese wehlisela ikhanda bese ehlisela ikhanda esifubeni.
lakhe phansi. lakhe phansi, kodwa
akaligcini ikhanda lakhe
lehlile.
Ingemuva lentamo Ingemuva lentamo Ingemuva lentamo Ingemuva lentambo
lithinta phansi. lithinta phansi. lithinta phansi. alithinti phansi.
Usunduza ngezinyawo, Usunduza ngezinyawo Usunduza ngezinyawo Usunduza ngezinyawo
egingqika ngomnyakazo engabaza, ukuze engabaza, ukuze engabaza, ukuze
owodwa. agingqike. agingqike. angingqike.
Uhlala esesimeni Uhlala esesimeni Akabi sesimeni sebhola. Akakwazi
sebhola elokhu eginqika. sebhola – cishe isigamu ukugingqika.
sebanga – ngenkathi
egingqika.
Uphakamisa umzimba Uphakamisa umzimba Uphakamisa umzimba Akakwazi ukuphakamisa
esuka phansi bese asuka phansi bese esuka phansi bese umzimba.
enyakazisa izandla enyakazisa izandla enganyakazisi izandla
eceleni kwezinyawo. eceleni kwezinyawo. eceleni kwezinyawo.
Amadolo ahlala agobile Akawagobi amadolo Akawagobi amadolo
ngenkathi ephakamisa ngenkathi ephakamisa ngenkathi ephakamisa
umzimba. umzimba. umzimba.
Usebenzisa izandla Usebenzisa izandla Usukuma kanzima. Akakwazi ukuma
esunduza ukuze esunduza ukuze Akasebenzisi izandla. ngemuva kokushaya
asukume aqonde. Uma asukume aqonde. ungqimphothwe
aqonde ngokushesha Usukuma ngamandla. wangaphambili.
kahle. Akasebenzisi izandla.
Uqedela Uqedela Izingalo ivulekele Izingalo ziphansi.
ngokuphakamisa ngokuphakamisa eceleni.
izandla emakhanda. izandla ekhanda kodwa
izandla ziqhelelene.
Amamaki azuziwe:
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
Ithempulethi yoku-1
Lokhu kwenza isisekelo ozokwelukela kuso.
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
Inhlonipho
Inhlonipho yinto encane, ejabulisayo
Uma ungenayo, kushabalala injabulo
Ingilosana yami
Nginengilosana yami
Ehlala njalo ingigadile
Engigcina ngiphephile
Futhi emntwini engingamazi
Isiqophamuthi
Ngiyisiqophamuthi
Ngiyakhama, khama, khama
Lapha esihlahleni sami
Ukuthi bonke babone
Ngiyisiqophamuthi
Ngiyakhama, khama, khama
Umoya
Phephetha, moya, phephetha
Ngibambelele kushimula
Phephetha, moya, phephetha
Ngomfantu omncane
Angikuboni
Kodwa ngiyakuzwa
Phephetha, moya, phephetha
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
Isigaba D • Imiqulu D1
Imihlahlandlela yokuqinisa i-CAPS
D3
Umsebenzi Wokuhlola Amakhono Empilo Ithemu 1 Unyaka:
Igama: Ibanga:
Isihloko 1: Mina
Irubhrikhi:
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
D4 Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS
Igama: Ibanga:
Dweba isithombe ukhombise lokho okwazi ukukwenza nalokho ongakwazi ukukwenza kahle.
Irubhrikhi:
Umfundi uyakwazi: 3 2 1
ukukhombisa akwazi ukukwenza kahle
ukukhombisa angakwazi ukukwenza kahle
ukukhombisa ukuzisungulela izinto
Inani lamamaki asewonke: 9/
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS D5
Igama: Ibanga:
Ngesikhathi seCovid-19 kufanele sigeze izandla kaningi. Kufanele sizigeze nini izandla zethu?
Irubhrikhi:
Umfundi uyakwazi: 3 2 1
ukulandela isandla sakhe kahle ngomdwebo
ukusika imichilo ngendlela efanele
enebunono
ukunamathisela kahle imichilo eminweni
ukukhombisa ukuzisungulela izinto
Inani lamamaki asewonke: 12 /
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
D6 Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS
Igama: Ibanga:
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS D7
ngaphambi kokudla
ngemuva kokudla
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
D8 Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS
Igama: Ibanga:
Dweba izimpawu zesimo sezulu eduze kwamagama ukukhombisa ukuthi isimo sezulu sinjani.
Libalele
Liyanetha
Ukuduma nombani
Umoya
Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS D9
Igama: Ibanga:
Irubhrikhi:
Umfundi uyakwazi: 3 2 1
ukuqonda amagama engoma ngokucacile
ukuqonda ukulandelana kwezenzo/
umdanso
ukuqonda ukuthi asetshenziswa kanjani
amahlikihliki nabashaya izandla
ukuthi angazisebenzisa kanjani izitho
zomzimba wakhe ukwenza iminyakazo
ukuzijabulisa nokuthokozela ingoma
yomnyakazo
Inani lamamaki asewonke: 15 /
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
D10 Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS
Igama: Ibanga:
• Zijabulise.
Irubhrikhi:
Umfundi uyakwazi: 3 2 1
ukuqonda ilungelo lezingane abalikhethile
ukusungula isithombe esiveza izinga
lokuqonda ilungelo lokwenza ikholaji
ngobuciko nokuqukethwe
ukusungula ikholaji ngobuciko
nokuqukethwe
ukuqedela ikholaji ngobunono
ukuzijabulisa futhi ajabulele ukwenza
ikholaji
Inani lamamaki asewonke: 15 /
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS D11
Igama: Ibanga:
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
D12 Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS
Akukuhle Udinga Uhlangabezana Uphumelele Uvelele
ukuthuthukiswa nezidingo
Umphumela 1 Umphumela 2 Umphumela 3 Umphumela 4 Umphumela 5
Amandla: Umfundi uphusha Usebenzisa Izinyawo Izinyawo Izinyawo
Ukuhlala ngezindololwane uncedo oluthize azinyathelanga zinyathele phansi, zinyathele phansi,
usukume ukusuka phansi, ukuphakamisa phansi uphakamisa uphakamisa
usebenzisa amahlombe ngokugcwele amahlombe uma amahlombe,
izimpahla phansi. Izinyawo futhi umfundi esuka phansi, ukhombisa
ukuzilekela. azinyathelanga akaludingi uncedo ukhombisa ukulawula
Izinyawo phansi. ukuphakamisa ukudlondlobala umzimba kahle
azinyathelanga amahlombe uma nokulawula uma ehlisa
phansi futhi esuka phansi. ukwehlisa umzimba, futhi
amahlombe umzimba. uphakamisa
aphansi. Amadolo ikhanda ngaso
awagobile sonke isikhathi.
ukwenza amadigri
angama-90.
Okuguqukayo/ Akakwazi Ukwazi Uyakwazi Uyakwazi Uyakwazi
Okungaguquki ukuzimelela ukuzimelela ukuzimelela, ukuzimelela, ukuzimelela,
ukuzimelela: ngomlenze ngokulekelelwa, izandla izandla izandla
Ukuma owodwa, izandla izandla zisezinqulwini zisezinqulwini zisezinqulwini
ngonyawo akazibeki sisezinqulwini ephakamise ephakamise ephakamise
lunye uzimelele ezinqulwini, futhi umfundi nomlenze owodwa nomlenze owodwa nomlenze owodwa
ogodweni umlenze uyakwazi ongenamandla. ongenamandla. ongenamandla.
lokuzimelela ongenamandla ukuphakamisa Ukhona Ukhona Uzimelela
imizuzwana uncika kakhulu umlenze ukuzimelela ukuzimelela imizuzwana
eyi-10 emlenzeni ongenamandla. imizuzwana imizuzwana eyi-8–10. Akawi
onamandla Ukhona emi-3–5. Akawi eyi-6–8. Akawi. futhi amehlo akhe
ukuze ulekelelwe. ukuzimelela futhi amehlo agxile ogodweni
Uyahambahamba imizuzwana agxile ogodweni lokuzimelela.
noma awe. emi-2–3. lokuzimelela. Ukhombisa
ukuzimelela
okuhle kakhulu.
Ukuqwashisa Akakwazi Uyakwazi Uhamba emzileni Uhamba emzileni Ukwazi ukuhlela
ngendawo ukuhamba ukuhamba ngokwazi indawo ngokwazi indawo futhi enze
nokuzilolonga: emzileni, emzileni kalula. nomzimba nomzimba umnyakazo
Umzila wezithiyo uyakhumbeka Ukhombisa endaweni futhi endaweni futhi uhambisane.
futhi ashayise ukukwazi mayelana nezinto mayelana nezinto/ Uhamba emzileni
abanye noma ngezinto/nabantu nabantu. nabantu. Ukwazi ngokwazi
izinto. abaseduze. ukuhlela futhi umzimba
enze umnyakazo endaweni futhi
uhambisane. mayelana
nezinto/nabantu.
Ukhombisa ikhono
elihle kakhulu.
Umkhakha wokufunda A 40
Umkhakha wokufunda B 15
Umkhakha wokufunda C 15
Umkhakha wokufunda D 30
Inani lamamaki asewonke 100
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS D13
Umsebenzi Wokuhlola Amakhono Empilo Ithemu 2 Unyaka:
Igama: Ibanga:
Irubhrikhi:
Umfundi uyakwazi: 3 2 1
ukusho igama nomkhosi/isiko
ukukhombisa umqondo oshiwo
umgubho/isiko
sebenzisa izingubo zakhe zokugqoka
ukwenza omdlalo wokulingisa omuhle
ukusebenza ndawonye njengeqembu
ukuzijabulisa futhi azithokozise
Inani lamamaki asewonke: 15 /
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
D14 Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS
Igama: Ibanga:
Izinsuku ezikhethekile
Yenzela ubaba wakho noma omele ubaba wakho ikhadi lo Suku loBaba.
Irubhrikhi:
Umfundi uyakwazi: 3 2 1
ukwenza isithombe esihle/esicacile
ukwenza umlayezo omuhle/ivesi/isigqi
ukuqedela ngobuciko nangobunono
Inani lamamaki asewonke: 9/
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS D15
Igama: Ibanga:
u-ayisikhilimu
kumanzi
munyu
ihhabhula
umovu
ikhandlela
elinephunga muncu
kuqinile
ikhabe
enokhilimu
kuthambile amahlumela
ekhabishi
mnandi
mahadlahadla
ama-chips
amazambane
bushelelezi okusasithelo
amaswidi
D16 Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS
Igama: Ibanga:
Yebo Cha
Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS D17
Igama: Ibanga:
Irubhrikhi:
Umfundi uyakwazi: 3 2 1
ukwenza nenkulumompendulwano ecacile
ukulingisa/iminyakazo ehlobene
ngokucacile endabeni
ukuqonda nokuhumusha okuqukethwe
yindaba
ukubamba iqhaza ndawonye eqenjini
ukusungula izinto futhi athakasele
umdlalo wokulingisa
Inani lamamaki asewonke: 15 /
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
D18 Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS
Igama: Ibanga:
Irubhrikhi:
Umfundi uyakwazi: 3 2 1
ukulandela imiyalo
ukusebenzisa izinsiza ezahlukahlukene
ukuqonda indlela yokwakha
ukuzisungulela izinto ngobuciko
nangobunono
ukuqedela umsebenzi ngendlela efanele
Inani lamamaki asewonke: 15 /
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS D19
Igama: Ibanga:
Umsebenzi owenziwayo
Akukuhle Udinga Uhlangabezana Uphumelele Uvelele
ukuthuthukiswa nezidingo
Umphumela 1 Umphumela 2 Umphumela 3 Umphumela 4 Umphumela 5
Ukuhamba: Izingalo Izingalo Izingalo Izingalo nemilenze
Izingalo nemilenze
Ukugijima nemilenze nemilenze nemilenze zinyaka ngendlelazinyakaza ngendlela
okumazombe ayinyakazi ziyahambisana zinyakaza ehambisanayo ehambisanayo
okwakha u-T ngendlela kodwa ngendlela ngokunyakaza ngokunyakaza
ehambisanayo. iminyakazo idinga ehambisanayo okuqhubekayo futhi
okuqhubekayo
Ukuqondisa ukuthuthukiswa. ngokunyakaza namehlo abheke amehlo abheke
nokulandelanisa Ukuqondisa okuqhubekayo phambili. Izingalo
phambili. Izingalo
akukuhle. nokulandelanisa futhi namehlo zigobile. Ukhombisa
zigobile futhi
kudinga abheke phambili. ikhono elihle nomzimba uncike
ukuthuthukiswa. Uyakhona ekuqondaniseni phambili kancane.
ukuqondisa nasekulandelaniseni.
Ukhombisa ikhono
nokulandelanisa. elihle kakhulu
ekuqondaniseni
nasekulandelaniseni.
Ukuhamba: Akakwazi Uphakamisa Uphakamisa Uphakamisa Uphakamisa
Ukukheleza ukugcina unyawo phansi, unyawo phansi, unyawo phansi, unyawo phansi,
ngomlenze ukuzimelela, akheleze umnyakazo umnyakazo unesigqi umnyakazo unesigqi
owodwa uwela phansi ngokuqhubekayo unesigqi esiqhubekayo, esiqhubekayo,
imizuzwana futhi nonyawo kodwa enza esiqhubekayo ingaphezulu ingaphezulu
engama-30 aluphakami izikokela noma futhi ukheleza lomzimba wakhe lomzimba wakhe
phansi. akagxumeli ngokuqhubekayo liqondile. Ukheleza liqondile, idolo ligobe
ndawonye. imizuzwana ngokuqhubekayo kancane ukuyofika
eyi-15. imizuzwana phansi. Ukheleza
engama-20. ngokuqhubekayo
imizuzwana
engama-30.
Ukuhambisana Izingalo Izingalo Umnyakazo Umnyakazo Umnyakazo
kokubili: nemilenze nemilenze uyahambisana, uyahambisana, uyahambisana,
Ukugxuma azihambisani. ihambisana futhi iminyakazo futhi iminyakazo futhi iminyakazo
okuyisikelo Iminyakazo kakhulu, futhi iyaqhubeka. iyaqhubeka. iyaqhubeka. Ugxuma
ayinaso isigqi. iminyakazo Ugxuma Ugxuma ngokufanele
Akakwazi iyaqhubeka, ngokufanele ngokufanele ka-4–5. ngokungaphezu
ukunyakazisa kodwa ka-2–3. koku-5.
umlenze nengalo kunamakhefu
yasohlangothini ambalwa
lunye. amade. Uthatha
izinyathelo
ezingeziwe.
Ugxuma
ngokufanele
okungaphansi
koku-2.
Ukuhambisana: Akalithinti Uyalithinta Ukwazi Ukwazi Ukwazi
Udribula ibhola ibhola futhi ibhola, uzama ukuphambanisa ukuphambanisa ukuphambanisa
ngezandla akaphambanisi ukuphambanisa izandla abe izandla abe edribula izandla abe edribula
zombili izandla. izandla futhi edribula ibhola. ibhola. Ukudribula ibhola. Ukudribula
Unqaka ibhola. ukhombisa Ukudribula kwenzeka ngesigqi kwenzeka ngesigqi
Akanyakazi uma ikhono. Ugqoma ukwenza esiqhubekayo futhi esiqhubekayo
ibhola linyakaza. ibhola ngaphezu ngekhono anyakaze uma futhi anyakaze
kokuphindwe nangesigqi kunesidingo. uma kunesidingo.
kabili. esiqhubekayo. Umnyakazo
usezingeni
elidlondlobele.
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
D20 Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS
Akukuhle Udinga Uhlangabezana Uphumelele Uvelele
ukuthuthukiswa nezidingo
Umphumela 1 Umphumela 2 Umphumela 3 Umphumela 4 Umphumela 5
Amandla: Umfundi uphusha Usebenzisa Izinyawo Izinyawo zinyathele Izinyawo zinyathele
Ukuhlala ngezindololwane uncedo oluthize azinyathelanga phansi, uphakamisa phansi, uphakamisa
usukume ukusuka phansi, ukuphakamisa phansi amahlombe uma amahlombe,
usebenzisa amahlombe ngokugcwele esuka phansi, ukhombisa
izimpahla phansi. Izinyawo futhi umfundi ukhombisa ukulawula umzimba
ukuzilekela. azinyathelanga akaludingi ukudlondlobala kahle uma ehlisa
Izinyawo phansi. uncedo nokulawula umzimba, futhi
azinyathelanga ukuphakamisa ukwehlisa umzimba. uphakamisa
phansi futhi amahlombe uma ikhanda ngaso
amahlombe esuka phansi. sonke isikhathi.
aphansi. Amadolo
awagobile
ukwenza amadigri
angama-90.
Okuguqukayo/ Akakwazi Ukwazi Uyakwazi Uyakwazi Uyakwazi
Okungaguquki ukuzimelela ukuzimelela ukuzimelela, ukuzimelela, izandla ukuzimelela, izandla
ukuzimelela: ngomlenze ngokulekelelwa, izandla zisezinqulwini zisezinqulwini
Ukuma owodwa, izandla izandla zisezinqulwini ephakamise ephakamise
ngonyawo akazibeki sisezinqulwini ephakamise nomlenze owodwa nomlenze owodwa
lunye uzimelele ezinqulwini, futhi umfundi nomlenze ongenamandla. ongenamandla.
ogodweni umlenze uyakwazi owodwa Ukhona ukuzimelela Uzimelela
lokuzimelela ongenamandla ukuphakamisa ongenamandla. imizuzwana eyi-6–8. imizuzwana eyi-8–10.
imizuzwana uncika kakhulu umlenze Ukhona Akawi. Akawi futhi amehlo
eyi-10 emlenzeni ongenamandla. ukuzimelela akhe agxile ogodweni
onamandla Ukhona imizuzwana lokuzimelela.
ukuze ulekelelwe. ukuzimelela emi-3–5. Akawi Ukhombisa
Uyahambahamba imizuzwana futhi amehlo ukuzimelela okuhle
noma awe. emi-2–3. agxile ogodweni kakhulu.
lokuzimelela.
Isigqi: Akakhombisi Ukhombisa isigqi Ukhombisa isigqi Ubonisa iminyakazo Ubonisa iminyakazo
Dansela umculo ukuhambisana nokuhambisana esihle kanye emihle ethambile. emihle ethambile.
kanye nesigqi. okuthile, neminyakazo Ukhombisa isikhathi Ukhombisa isikhathi
Udinga izilungiso iminyakazo ethambile. esihle nesigqi. esihle nesigqi.
eziningi futhi ithambile idinga Ukhombisa Ukhombisa ukuhlela Ukhombisa ukuhlela
neminyakazo ukuthuthukiswa. ikhono elihle kahle ukunyakazisa kahle ukunyakazisa
ilukhuni. lomgqumo. umzimba. umzimba futhi
akhombise
ukusebenza okuvele
nobuciko.
Ukuqwashisa Akakwazi Uyakwazi Uhamba emzileni Uhamba emzileni Ukwazi ukuhlela futhi
ngendawo ukuhamba ukuhamba ngokwazi indawo ngokwazi indawo enze umnyakazo
nokuzilolonga: emzileni, emzileni kalula. nomzimba nomzimba uhambisane.
Umzila wezithiyo uyakhumbeka Ukhombisa endaweni futhi endaweni futhi Uhamba emzileni
futhi ashayise ukukwazi mayelana nezinto mayelana nezinto/ ngokwazi umzimba
abanye noma ngezinto/nabantu nabantu. nabantu. Ukwazi endaweni futhi
izinto. abaseduze. ukuhlela futhi mayelana nezinto/
enze umnyakazo nabantu. Ukhombisa
uhambisane. ikhono elihle
kakhulu.
Ezemidlalo Akalibambi Ubamba iqhaza Ubamba iqhaza Ukhombisa Ubamba iqhaza
nemidlalo: iqhaza, akakwazi kwezemidlalo kwezemidlalo ukubamba ngaso sonke isikhathi,
Ibhola ukusebenzisana nasemidlalweni. nasemidlalweni. iqhaza elihle ubonisa amasu
lomnqakiswano neqembu futhi Ukhombisa umoya Ukhombisa ngokubambisana amahle kanye
Ukuzethemba akayiqondisisi wokubambisana ukusebenzisana neqembu futhi nokuthatha izinqumo.
emanzini imithetho. othile eqenjini neqembu, ukhombisa ikhono Iminyakazo ikhombisa
Imidlalo Udinga izilungiso futhi ukhombisa isimo esihle elihle emthethweni ukuvuthwa nekhona.
yendabuko eziningi ukuqonda okuthile Kanye nekhono naseminyakazweni. Ungumdlali weqembu
nemiyalo. kwemithetho emnyakazweni Ukhombisa njalo.
neminyakazo. nasekuqondeni ukuthatha izinqumo
umithetho. ezithile.
Umkhakha wokufunda A 40
Umkhakha wokufunda B 15
Umkhakha wokufunda C 15
Umkhakha wokufunda D 30
Inani lamamaki asewonke 100
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS D21
Umsebenzi Wokuhlola Amakhono Empilo Ithemu 3 Unyaka:
Igama: Ibanga:
Irubhrikhi:
Umfundi uyakwazi: 3 2 1
ukukhombisa ukuqonda ukuthi izilwane
ezifuywayo zinakekelwa kanjani
ukukhombisa ubuciko
Inani lamamaki asewonke: 4/
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
D22 Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS
Igama: Ibanga:
Irubhrikhi:
Umfundi uyakwazi: 3 2 1
ukubamba iqhaza eqenjini
ukukhombisa ukuqonda umusa noma
intobeko
Inani lamamaki asewonke: 6/
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS D23
Igama: Ibanga:
Irubhrikhi:
Umfundi uyakwazi: 3 2 1
ukudweba isitshalo ekhombisa
izingxenye sazo
ukudweba ilanga, umoya, izimbewu,
amanzi nenhlabathi sidinga ukukhula
ukunikeza lama lebula fanele: imbali,
isiqu, icembe, izimpande, inhlabathi
ukunikeza lama lebula fanele: izimbewu,
ilanga, umoya, amanzi, inhlabathi
ukukhombisa ubuciko ngombala
Inani lamamaki asewonke: 15 /
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
D24 Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS
Dweba isithombe sesitshalo Bhala amalebula esitshalo
sakho lapha. sakho lapha.
1.
2.
3.
4.
5.
1.
2.
3.
4.
5.
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS D25
Igama: Ibanga:
Umakharoni
Amantongomane Amaships
u
ilim
kh
isi
ay
U-
Ithuna
Amapentshisi
Iyogathi
la
ote
U bh
Imifino
ethoswayo
D26 Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS
Igama: Ibanga:
Irubhrikhi:
Umfundi uyakwazi: 3 2 1
ukubamba iqhaza eqenjini
ukucacisa kahle amagama
ngendlela efanele
ukulingisa ngendlela efanele
ukukhombisa ukuqonda inkondlo
ukuzijabulisa futhi athakasele
ukuhaya inkondlo
Inani lamamaki asewonke: 15 /
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS D27
Igama: Ibanga:
Irubhrikhi:
Umfundi uyakwazi: 3 2 1
ukudabula iphepha ngendlela efanele
ukwenza imosayikhi yephepha
usebenzisa umbala ngokucacile
nangokuphumelelayo
ukhombisa ukuqonda isilwane
ukwenza umfanekiso
ukukhombisa ubuciko
ukuqedela imosayikhi yephepha
ngobunono
Inani lamamaki asewonke: 15 /
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
D28 Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS
Igama: Ibanga:
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS D29
Akukuhle Udinga Uhlangabezana Uphumelele Uvelele
ukuthuthukiswa nezidingo
Umphumela 1 Umphumela 2 Umphumela 3 Umphumela 4 Umphumela 5
Okuguqukayo/ Akakwazi Ukuzimelela Ukhombisa Ukhombisa Ukhombisa
Okungaguquki ukuzimelela, kudinga ukuzimelela ukuzimelela okuhle, ukuzimelela
ukuzimelela: akazisebenzisi ukuthuthukiswa. okuhle, ubonisa ubonisa ikhono okuvelele.
Ukuhamba izingalo uma Amehlo abheke ikhono elihle elihle lokuhamba Akasheleli futhi
kubhimu ezimelela. Udinga phambili, lokuhamba phezu kwebhimu ukhombisa ukweqa
yokuzimelela uncedo, uyawa futhi umfundi phezu kwebhimu ngaphandle okuvelele.
ikhanda libheke uyashelela. ngaphandle kokushelela.
phansi. Weqa kabi. Ukweqa kudinga kokushelela. Uphumelele ukweqa
ukuthuthukiswa. Ukhombisa kahle kakhulu.
ukweqa okuhle.
Isigqi: Akakhombisi Ukhombisa isigqi Ukhombisa isigqi Ubonisa Ubonisa iminyakazo
Dansela umculo ukuhambisana nokuhambisana esihle kanye iminyakazo emihle ethambile.
kanye nesigqi. okuthile, neminyakazo emihle ethambile. Ukhombisa isikhathi
Udinga izilungiso iminyakazo ethambile. Ukhombisa esihle nesigqi.
eziningi futhi ithambile idinga Ukhombisa ikhono isikhathi esihle Ukhombisa ukuhlela
neminyakazo ukuthuthukiswa. elihle lomgqumo. nesigqi. Ukhombisa kahle ukunyakazisa
ilukhuni. ukuhlela kahle umzimba futhi
ukunyakazisa akhombise
umzimba. ukusebenza okuvele
nobuciko.
Ukuqwashisa Akakwazi Ukuzimelela Izanda ziqondile Isigqi esihle kanye Ungqimphothwe
ngendawo ukushaya akukuhle kanye futhi ugingqikela nokuqwashisa oyaphambili
nokuzilolonga: ungqimphothwe nokuqwashisa emuva ngendawo. Izanda ovelele. Izanda
Ungqimphothwe oyaphambili, ngomzimba. ngesingenhla. ziqondile futhi ziqondile futhi
oyaphambili ukuzimelela Ugingqikela Ukuzimelela ugingqikela emuva ugingqikela emuva
akukuhle futhi eceleni kuhle, imilenze ngesingenhla. ngesingenhla.
esigabeni akayiphambili. indawonye futhi Ukuzimelela kuhle, Ukuzimelela kuhle,
sokuqala Imilenze ayikho ukukhombisa imilenze indawonye imilenze indawonye
uqwashisa ndawonye ukugingqikela futhi ukukhombisa futhi ukukhombisa
ngomzimba kanti futhi udinga phansi okuhle. ukugingqikela ukugingqikela
nokuhleleka ukuthuthukiswa. phansi okuhle. phansi okuhle.
kweminyakazo Ugingqika Uyakwazi
akukuhle. ekhanda. ukuphusha izandla
futhi ukukhombisa
ukuzimelela okuhle
uma eya phansi.
Ukuqwashisa Akakwazi Ukwazi ukugcina Ukwazi ukugcina Uphakamisa Uphakamisa
ngendawo ukuqedela izingalo ziqondile izingalo ziqondile izingalo futhi aye izingalo futhi aye
nokuzilolonga: umnyakazo. futhi wenza futhi wenza phambili kanye. phambili kanye.
Ungqimphothwe Ukuzimelela imilenze ibe imilenze ibe Ubeka izandla Ubeka izandla
akukuhle futhi yisitebhisi. Udinga yisitebhisi. Ukwazi ngokulandelana ngokulandelana
esigabeni sokuqala ukuthuthukiswa. ukuthinta phansi phansi. Ukwazi phansi Ukwazi
uqwashisa ngemilenze ukugcina izingalo ukugcina izingalo
ngomzimba kanti yombili futhi ziqondile, futhi ziqondile futhi
nokuhleleka ukukhombisa wenza imilenze ibe unamandla
kweminyakazo ikhono. yisitebhisi. Ukwazi okuphusha.
akukuhle. Imilenze ukuthinta phansi Uyakwazi ukwenza
ayisuki phansi ngemilenze yomibili imilenze ibe
ndawonye. Ugcina futhi ukukhombisa yisitebhisi. Ukwazi
izandla ziphansi ikhono. ukuthinta phansi
ngasikhathi sinye. ngemilenze yomibili.
Ezemidlalo Akalibambi Ubamba iqhaza Ubamba iqhaza Ukhombisa Ubamba iqhaza
nemidlalo: iqhaza, akakwazi kwezemidlalo kwezemidlalo ukubamba ngaso sonke
Ibhasikethibhola ukusebenzisana nasemidlalweni. nasemidlalweni. iqhaza elihle isikhathi, ubonisa
Abasubathi neqembu futhi Ukhombisa umoya Ukhombisa ngokubambisana amasu amahle
Imidlalo akayiqondisisi wokubambisana ukusebenzisana neqembu futhi kanye nokuthatha
yendabuko imithetho. Udinga othile eqenjini neqembu, ukhombisa ikhono izinqumo.
izilungiso eziningi futhi ukhombisa isimo esihle elihle emthethweni Iminyakazo
nemiyalo. ukuqonda okuthile kanye nekhono naseminyakazweni. ikhombisa
kwemithetho emnyakazweni Ukhombisa ukuvuthwa
neminyakazo. nasekuqondeni ukuthatha izinqumo nekhona.
umithetho. ezithile. Ungumdlali
weqembu njalo.
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
D30 Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS
Umsebenzi Wokuhlola Amakhono Empilo Ithemu 4 Unyaka:
Igama: Ibanga:
Isitolo
Ihhovisi leposi
Umtholampilo
Isiteshi
Inkudla
yezemidlalo
Isikole
Irubhrikhi:
Umfundi uyakwazi: 3 2 1
ukukhomba ukuthi isiteshi samaphoyisa sikuyiphi indawo
ukukhomba ukuthi isitolo esikhulu sikuyiphi indawo
ukukhomba ukuthu isikole sikuyiphi indawo
ukukhomba ukuthi inkudla yezemidlalo ikuyiphi indawo
ukukhomba ukuthi indlu kaVusi ikuyiphi indawo
Inani lamamaki asewonke: 15 /
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS D31
Igama: Ibanga:
Ikhaya likaVusi
Amaphoyisa
Isitolo
Ihhovisi leposi
Umtholampilo
Isiteshi
Inkudla
yezemidlalo
Isikole
Irubhrikhi:
Umfundi uyakwazi: 3 2 1
ukukhomba indlela
ukuchaza ngokucacile indlela okumele
ihanjwe
ukukhombisa ukuqonda ukulayela indlela
ukusebenzisa amagama afanele ukuchaza
indlela
ukuthola izindawo ebalazweni
ngokusebenzisa indlela echaziwe
Inani lamamaki asewonke: 15 /
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
D32 Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS
Igama: Ibanga:
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS D33
Igama: Ibanga:
Phendula imibuzo.
esibhakabhakeni ebusuku.
esibhakabhakeni emini?
Irubhrikhi:
Umfundi uyakwazi: ✓ ✗
ukunikeza igama lokukhanya okukhulu okucwebezelayo esibhakabhakeni ebusuku
ukunikeza amagama ezibani eziningi ezincane esizibonayo ebusku
ukusho ukuthi singazibala izinkanyezi, nokuthi kungani singeke
ukusho ukuthi isibhakabhaka ebusuku siyafana yonke indawo
ukusho ukuthi igama lokukhanya okukhulu okucwebezelayo esibhakabhakeni emini
ukusho ukuthi yikuphi okunye okuveleyo esibhakabhakeni emini
Inani lamamaki asewonke: 6/
D34 Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS
Igama: Ibanga:
Usebenzi weqembu
Irubhrikhi:
Umfundi uyakwazi: 3 2 1
ukubamba iqhaza eqenjini
ukucacisa kahle amagama
ngendlela efanele
ukwenza izinto ngendlela efanele
ukukhombisa ukuqonda inkondlo
ukujabulela kanye nokuthokezela
ukuhaya inkondlo
Inani lamamaki asewonke: 15 /
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS D35
Igama: Ibanga:
Irubhrikhi:
Umfundi uyakwazi: 3 2 1
ukukhombisa ukuqonda izinhlobo
zamakhaya
ukhombisa ukuqonda izinto zokwakha
ezisetshenzisiwe uma kwakhiwa amakhaya
ukusebenzisa amathuluzi ngendlela efanele
ukuqedela umfanekiso
ukhombisa ubuciko nokuthokoza
Inani lamamaki asewonke: 15 /
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
D36 Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS
Igama: Ibanga:
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS D37
Akukuhle Udinga Uhlangabezana Uphumelele Uvelele
ukuthuthukiswa nezidingo
Umphumela 1 Umphumela 2 Umphumela 3 Umphumela 4 Umphumela 5
Isigqi: Akakhombisi Ukhombisa isigqi Ukhombisa isigqi Ubonisa iminyakazo Ubonisa
Dansela umculo ukuhambisana nokuhambisana esihle kanye emihle ethambile. iminyakazo
kanye nesigqi. okuthile, neminyakazo Ukhombisa isikhathi emihle ethambile.
Udinga izilungiso iminyakazo ethambile. esihle nesigqi. Ukhombisa
eziningi futhi ithambile idinga Ukhombisa Ukhombisa ukuhlela isikhathi
neminyakazo ukuthuthukiswa. ikhono elihle kahle ukunyakazisa esihle nesigqi.
ilukhuni. lomgqumo. umzimba. Ukhombisa
ukuhlela kahle
ukunyakazisa
umzimba futhi
akhombise
ukusebenza
okuvele nobuciko.
Ukuqwashisa Akakwazi Ukuzimelela Izanda ziqondile Isigqi esihle kanye Ungqimphothwe
ngendawo ukushaya akukuhle kanye futhi ugingqikela nokuqwashisa oyaphambili
nokuzilolonga: ungqimphothwe nokuqwashisa emuva ngendawo. Izanda ovelele. Izanda
Ungqimphothwe oyaphambili, ngomzimba. ngesingenhla. ziqondile futhi ziqondile futhi
oyaphambili ukuzimelela Ugingqikela Ukuzimelela ugingqikela emuva ugingqikela emuva
akukuhle futhi eceleni kuhle, imilenze ngesingenhla. ngesingenhla.
esigabeni akayiphambili. indawonye futhi Ukuzimelela kuhle, Ukuzimelela
sokuqala Imilenze ayikho ukukhombisa imilenze indawonye kuhle, imilenze
uqwashisa ndawonye ukugingqikela futhi ukukhombisa indawonye futhi
ngomzimba kanti futhi udinga phansi okuhle. ukugingqikela phansi ukukhombisa
nokuhleleka ukuthuthukiswa. okuhle. ukugingqikela
kweminyakazo Ugingqika phansi okuhle.
akukuhle. ekhanda. Uyakwazi
ukuphusha
ngezingalo futhi
ukukhombisa
ukuzimelela
okuhle uma
eya phansi.
Ukuqwashisa Akakwazi Ukuzimelela Ukhombisa Ukhombisa Ukhombisa
ngendawo ukuqedela akukuhle, izandla ukuthatha ukuthatha ukuqala
nokuzilolonga: umnyakazo, zombili ziphansi. igxathu. Izandla igxathu. Izandla ngokugijima.
Ukuma ngezandla ukuzimelela Ukhombisa zombili ziphansi, zombili ziphansi, Ukhombisa
akukuhle futhi ukungabi izangalo izangalo ziqondile. ukuthatha
esigabeni namandla ziqondile. Ukhombisa ukuba igxathu. Izandla
sokuqala okuphusha Ukhombisa namandla amahle zombili ziphansi,
uqwashisa futhi nezingalo ukuba namandla okuphusha futhi izangalo ziqondile.
ngomzimba kanti aziqondile. amahle nokwehla okufanele. Ukhombisa ukuba
nokuhleleka Udinga okuphusha akakudingi namandla amahle
kweminyakazo ukuthuthikiswa. futhi nokwehla ukulekelelwa. okuphusha
akukuhle. Udinga okufanele. futhi nokwehla
Imilenze ayisuki ukulekelelwa Udinga okufanele.
phansi ndawonye. okuthile. ukulekelelwa akakudingi
Udinga ucedo kancane. ukulekelelwa.
oluphelele. Ukuphumelela
okuvelele.
Ezemidlalo Akalibambi Ubamba iqhaza Ubamba iqhaza Ukhombisa Ubamba iqhaza
nemidlalo: iqhaza, akakwazi kwezemidlalo kwezemidlalo ukubamba ngaso sonke
Imidlalo ukusebenzisana nasemidlalweni. nasemidlalweni. iqhaza elihle isikhathi, ubonisa
yendabuko neqembu futhi Ukhombisa Ukhombisa ngokubambisana amasu amahle
Unobhutshuzwayo akayiqondisisi umoya ukusebenzisana neqembu futhi kanye nokuthatha
Ithenisi imithetho. Udinga wokubambisana neqembu, ukhombisa ikhono izinqumo.
izilungiso eziningi othile eqenjini isimo esihle elihle emthethweni Iminyakazo
nemiyalo. futhi ukhombisa Kanye nekhono naseminyakazweni. ikhombisa
ukuqonda emnyakazweni Ukhombisa ukuvuthwa
okuthile nasekuqondeni ukuthatha izinqumo nekhona.
kwemithetho umithetho. ezithile. Ungumdlali
neminyakazo. weqembu njalo.
Umkhakha wokufunda A 40
Umkhakha wokufunda B 15
Umkhakha wokufunda C 15
Umkhakha wokufunda D 30
Inani lamamaki asewonke 100
© Cambridge University Press. Ungafothokhopha leli phepha ulisebenzise ne-Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi
Yomfundi neNcwadi Yokusebenzela.
D38 Study & Master Amakhono Empilo Ibanga loku-1 Incwadi Kathisha • CAPS