2. Mehaaniliseks liikumiseks Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. Autod sõidavad Tuul puhub Jões voolab vesi Lind lendab Inimene kõnnib Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid
3. Trajektoor Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. Trajektoori järgi liigitatakse liikumist: Sirgjooneliseks Kõverjooneliseks Sirgjooneline Kõverjooneline Kukkuv kivi Pliiatsi teravik sirgjoont tõmmates Auto sirgel teel Lendav lind Kaaslasele visatud pall Kurvis sõitev auto
4. Teepikkus Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Teepikkust tähistatakse tähega s Teepikkuse mõõtühikud: 1 m; 1cm; 1km … Mõõdetakse piki trajektoori A B
5. Ajavahemik ehk aeg Ajavahemik näitab liikumise kestust Ajavahemikku tähistatakse tähega t Ajavahemikku ühik on 1 s; 1min; 1h
6. Kiirus Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. Kiirust tähistatakse tähega v v= s/t kiirus = teepikkus/aeg Kiiruse ühikud on: 1m/s; 1cm/s; 1km/min; 1km/h Kiiruse otseseks mõõtmiseks on mõõteriist - spidomeeter
7. Ühtlane, mitteühtlane liikumine Liikumist, kus keha kiirus ei muutu, nimetatakse ühtlaseks liikumiseks. Kiirus on jääv Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks. Kiirus muutub
8. Keskmine kiirus Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. Kui auto läbis 180 km kolme tunniga, siis auto sõitis keskmiselt igas tunnis 60 km. Keskmist kiirust ei saa otseselt mõõta ühegi mõõtriistaga. Spidomeeter näitab alati kiirust mingil ajahetkel - hetkekiirust Ühtlasel liikumisel on keskmine kiirus võrdne hetkekiirusega
9. Mõistekaart Mehaaniline liikumine Sirgjooneline Kõverjooneline Trajektoor on sirgjoon Trajektoor on kõverjoon Ringjooneline Trajektoor on ringjoon Ühtlane Mitteühtlane Kiirus on jääv Kiirus muutub Trajektoor Aeg Kiirus Teepikkus v=s/t
10. Arvutame Arvuta kärbse liikumise kiirus, kui ta lendab 0,2 sekundi jooksul 1m. Andmed s = 1m t = 0,2 s v = ? Lahendus v = s/t v = 1 m / 0,2 s = 5 m/s Vastus: Kärbse kiirus on 5 m/s
11. Arvutame Kui kaugele jõuab kahe tunniga jalakäija, kes liigub keskmise kiirusega 1,2 m/s? Andmed t = 2 h v = 1,2 m/s = 4,32 km/h s = ? Lahendus v= s/t s= vt S = 4,32 km/h ∙ 2 h = 8,64 km ≈ 8,6 km Vastus: Kahe tunniga jõuab jalakäija 8,6 km kaugusele.
12. Ühikute teisendamine Väljenda ühikus m/s kiirus 18 km/h Lahendus 18 km/h ∙ 1000 m / 3600 s = 5 m/s Väljenda ühikus km/h kiirus 8 m/s Lahendus 8 m/s ∙ 3600 s / 1000 m = 28,8 km/h
13. Kasutatud kirjandus Pärtel, E. Füüsika 8. klassile, Kirjastus Koolibri, Tallinn 2000 Paju, E, Paju, V. Füüsika ülesannete kogu põhikoolile, Kirjastus Koolibri, Tallinn 1999
