2. Ehitus ja eluviis Ainuõõssete kehasein koosneb kahest rakkude kihist, millest sissepoole jääb ruumikas kehaõõs. Sisemine rakukiht koosneb näärme- ja epiteel-lihasrakkudest. Toidu haaramiseks on ainuõõssetel kombitsad . Toit seedub kehaõõnes, suu ja pärakuna talitleb suuava. Paljudel ainuõõssetel on lubi- või sarvainest toes . Ainuõõssed elavad vees, peamiselt meredes. Neid elab ka Eesti mageveekogudes ja Läänemeres.
4. Polüübid ja meduusid Kinnitunult elavat ainuõõsset looma nim. polüübiks. Nt hüdra, korallid Vabalt ringi ujuvaid nim. meduusideks
5. Hüdrad Hüdrad on saleda keha ehitusega, kotikujulised ja umbes ühe cm pikkused. Talla vastasotsas asetseb suuava (K), mida ümbritsevad kombitsad (A). Tema kombitsatel ja ka mujal keha pinnal on palju erilisi mürkainet sisaldavaid kõrverakke (E). Hüdra kehasein on kahekihiline (I, H) ja koosneb lihaskiude sisaldavatest rakkudest. Selletõttu saabki hüdra oma keha kuju muuta. Pikkade jätketega seotud närvirakud moodustavad lihtsa võrgukujulise närvisüsteemi.
6. Hüdrad Ta elab puhtaveelises veekogus. Hüdra kinnitub taimedele vm. veealustele esemetele tallaga Ta võib liikuda aeglaselt ühest kohast teise. Hüdra ei uju kunagi vabalt vees.
7. Hüdrad Hüdra sigib pungudes ja sugurakkude abil . Nad on lahksugulised loomad. Kehaseinale ilmuvast väljasopistusest areneb noor hüdra. Ta kasvab suureks ja eraldub alles seejärel emaorganismist ning alustab iseseisvat elu.
8. Korallid Korallid elavad kas siis kolooniates või üksikult. Isendi suurus küündib mõnest mm ühe meetrini. Ka nemad vajavad eluks sooja ja soolast vett.
9. Korallid Korallid on polüübid Korallid on lihtsa ehitusega. Korallpolüübi kombitsad on varustatud kõrverakkudega . Õrna keha kaitseks moodustub korallidel lubiainet või sarvainest toes.
10. Korallid Atollid e. rõngassaared tekivad kaldast kaugemal veealustel kõrgendikel. Kõrgendiku servades kasvavad korallid moodustavad umber kõrgendiku rõngakujulise koloonia, mille keskele jääb madal laguun.
11. Meriroos Meriroos ehk erakvähk elab soojades meredes. Elada saavad nad vaid seal, kus on piisavalt soolane. Kuna tema tagakeha on nõrgalt kaitstud, leiab ta alati mõne tühja teokoja ning asub sinna sisse elama. Nad elavad üksikult. Nende läbimõõt on k uni 1,5meetrit. Suurim meriroos on hiidmeriroos. Nad on aktiivsed kiskjad.
12. Meriroos Nad meenutavad lilleõisi ja nad on polüübid. Keha on kogukas ja lihaseline ning sageli silmapaistvalt värvikirev. Ümber suuava asuvad neil kõrverakkudega varustatud kombitsad ja nad võivad isegi inimest kõrvetada.
13. Meduusid Meduus on laia ja kumera kehaga ujuv ainuõõsne loom. Nad liiguvad edasi enda keha järsult kokku tõmmates. Keha alt välja paiskuv vesi lükkab looma edasi. Ta keha on sültjas ja sisaldab 95 protsenti vett. Suusagarad on neil varustatud kõrverakkudega ja kõrverakud paiknevad ka kogu kehal.
14. Meduusid Elab vabalt meres ringi ujudes. Meduusid võivad elada ka sügaval merepõhjas ühe kuni kuue kilomeetri sügavusel. Sellistel meduusidel on välja kujunenud erilised kohastumused pimedas toidu hankimiseks. Nad ei pea oma saagile jahti, vaid meelitavad toiduobjekte ereda valguse abil lähemale. Nende kehas on rasvataoline aine, mis kiirgab heledat valgust ning selle peale tulevad kokku väikesed organismid, kes langevad röövlooma saagiks.
