2. HELLENID JA BARBARID
Tumeda ajajärgu (1100-800 eKr) lõpul algas
kreeklaste väljaränne- kolonisatsioon
( põhjused: suur rahvaarv ja väheviljakas maa).
Kreeklased nimetasid endid helleniteks ning
kreeklastega asustatud alasid Hellaseks.
Barbarid – kõik võõramaalased.
3. ABIELU JA PEREKOND
Kreeka ühiskond oli patriarhaalne ehk isakeskne.
Naine oli isa või abikaasa eestkoste all.
Abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi.
Abielu lepiti kokku tulevase äia ja peigmehe vahel.
Mehe elu möödus sageli kodust eemal (rahvakoosolekul,
sümpoosionidel – kodustel pidusöökidel, sõjakäikudel, sportides),
soodustas homoseksuaalsete suhete tekkimist.
Naine püsis kodus.
Naiselt nõuti monogaamsust, kuid mees võis luua suhteid ka väljapool
abielu.
Rikkad mehed pidasid sageli üleval hetääre (kr k hetaira – armuke,
sõbratar).
Esines ka lesbilist armastust, mille nimetus tuleneb Lesbose saarelt
pärineva naisluuletaja Sappho värssidest.
4. POISTE KASVATUS ATEENAS
Vaesemad kodanikud saatsid oma
pojad kooli, kus õpiti lugema,
kirjutama, arvutama, õpiti
Homerose lugulauludest üksikuid
osi pähe, mängiti keelpilli ja
Lauldi. Tähtsal kohal oli
retoorika.
Rikkamates perekondades
algas õppimine kodus
pedagoogi käe all ning
jätkus sageli mõne tuntud
sofisti (õpetlase) juures ,õpiti
kõne- ja vaidluskunsti, mida
rahvakoosolekul ja nõukogus
vaja läks.
poiste harimine algas seitsmendast eluaastast alates
5. POISTE KASVATUS ATEENAS
peeti lugu ka võimlemisest,
noored käisid gümnaasionis, võimlas, kus nad võidu
jooksid , hüppasid, ketast viskasid jne,
kui noormees sai 20- aastaseks, siis tunnistati ta
kodanikuks,
talle anti pidulikult oda ja kilp, ning ta pidi oma isamaale
truudust vanduma,
täisealiseks saades olid kõik mehed kohustatud
järjekindlalt relvi kandma,
kes seda ei teinud, see kaotas kodanikuõigused.
6. TÜDRUKUTE KASVATUS ATEENAS
tütarlapsi kooli ei saadetud,
neile õpetasid emad kodus ketramist, kudumist,
õmblemist, keetmist ja leiva küpsetamist,
naised pühendasid oma elu perekonnale,
nende peategevus oli riiete valmistamine,
naistel puudusid kodanikuõigused,
allusid isale või abikaasale,
avalikult näitasid nad end mõnikord pidulikel juhtudel,
teatris ja võistluspidudel, millest ainult mehed osa võtsid,
naised ei käinud,
toiduvalmistamine ja jahujahvatamine olid orjade töö.
7. KASVATUS SPARTAS
Mida õpetati?
Poisid
Muusikat ja laulu
Lugemist ja
kirjutamist
Maadlust
Ujumist
Relvadega võitlust
Tüdrukud
Koduste tööde
tegemist
Keha karastamist
Oda viskamist
8. SPARTA KASVATUSE EESMÄRGID
Tugeva ja vastupidava sõjamehe koolitamine.
Võitlushimu ja auahnuse kasvatamine.
Vaikides valu taluma õpetamine.
Täielik kuuletumine vanematele.
Kasinus.
Osavuse ja leidlikkuse arendamine.
Sparta poiss
7.aastaselt -
õpilane
20.aastaselt –
sõjamees
30.aastaselt –
kodanik
9. RIIETUS
üle keha heidetud riidetükid,
õlgadest põlvini ulatuv kitoon,
külmematel ilmadel tõmmati
kitoonile peale paksem ülariie –
himation,
pükse nad ei kandnud, see oli
barbarite komme,
jalatsiteks olid kreeklastel
sandaalid.
TOIT
Puu- ja köögiviljad, küüslauk, kala (kala kuivatati ja soolati), liha
söödi harva, kastmeks kasutati oliiviõli, kooke maitsestati meega.
10. sillutamata kitsad ja kõverad tänavad,
ühe- ja kahekordsed põletamata tellistest elamud
ning käsitöökojad,
6.sajandil lõpul eKr ümbritseti linn ringmüüriga,
akropol kaotas oma sõjalise tähtsuse,
ühiskondlikud hooned:
- propüleed (kr k eesvärav),
- võidujumalanna Nike tempel,
- linna kaitsejumalanna Athena tempel-
Parthenon (kr k neitsitempel)
Periklese ajal ühendati Ateena kaitseehitised
„pikkade müüridega“ mere ääres asuva
sadamalinna Pireusega.
ATEENA LINN
11. Kõiv,M.,Mäesalu,A.jt. 1998. Inimene,
Ühiskond, Kultuur I. XI klassi
ajalooõpik.Tallinn: Koolibri
Kõiv,M. 2006. Inimene, ühiskond, kultuur. I
osa. Vanaaeg. Tallinn: Avita
KASUTATUD KIRJANDUS
