3. Naha ülesanded Kaitseb (väliste vigastuste; haigustekitajate, kiirguste, veekao eest) Sünteesib erinevaid ühendeid Säilitab kehatemperatuuri Meeleelund Eritusorgan
4. Nahk kaitseb UV-kiirguse eest Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti melaniin . Melaniin annab nahale värvuse ja takistab ultraviolettkiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse.
5. Nahas sünteesitakse D-vitamiini D-vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel, stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. D-vitamiini defitsiidil võivad ilmneda: • väsimus, luumurdude aeglane paranemine, kõri ja käte spasmid, • hammaste lagunemine, luude pehmenemine, lihaste nõrkus, • lühinägelikkus, kuulmise nõrgenemine, • kaltsiumi ebapiisav imendumine, • fosfori kinnipidamine neerudes, • lastel rahhiit.
6. Nahk kaitseb haigustekitajate eest Nahal elab mitmesuguseid baktereid, enamik neist on hädavajalikud kuna kaitsevad haigustekitajate eest. Inimese nahk on nn. bakterite loomaaed. Nahalt on leitud üle 200 erineva bakteri.
8. Kui õhutemperatuur langeb juhitakse ajust veresoonte seintesse erutus, mille tulemusena viimased ahenevad. Kui õhutemperatuur tõuseb siis veresooned laienevad. külm soe
9. Nahk kui meeleelund Nahas on palju erinevaid retseptoreid: valu soe külm puudutus surve venitus vibratsioon karvade liikumine venitus
10. Nahk kui erituselund Läbi naha vabaneb inimene mitmesugustest jääkainetest. Higistamine aitab säilitada inimese kehatemperatuuri ja väldib ülekuumenemist .
11. Naha ehitus Nahk koosneb kahest kihist: sarvkiht pärisnahk marrasnahk nahaaluskude
13. Pärisnahk Pärisnaha rakud annavad nahale elastsuse. Pärisnahas on ras u - ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu, närve ja veresooni. Juuste ja ka teiste karvade juured - karvasibulad - paiknevad pärisnahas asuvates karvanääpsudes.
14. Rasu- ja higinäärmed Rasunäärmed avanevad karvanääpsu. Nad eritavad rasvarikast nõret, mida nimetatakse rasuks. Higinääre koosneb pärisnahas asuvast tihedalt kokkukeerdunud torukesest ja viimajuhast, mis avaneb naha pinnal.
15. Sarvkiht Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval asetsevatest lamedatest surnud rakkudest. S arvkihi rakud eralduvad pidevalt (ö öpäevas eraldub 10-15g surnud naharakke ).
16. Marrasnahk Marrasknahk asub sarvkihi all. Marrasknaha rak ud on võimelised kiiresti paljunema ja tootma uusi rakke. Marrasknahast moodustuvad mitmesugused nahatekised. Inimesel on nendeks karvad, küüned ja juuksed.
17.
18. Karvad J aheda ja külma ilmaga tõusevad kehal karvad püsti , selleks on karvapüstitajalihased. I metajatel aitab tihe ja turris karvastik säilitada vajalikku kehatemperatuur i.
19. Juuksed Ühest karvasibulast väljakasvav juuksekarv kasvab mitu aastat. Seejärel karvasibul katkestab oma tegevuse ja karv langeb paari päeva pärast välja. Alles mõne kuu möödudes hakkab kasvama uus juuksekarv. Inimese peas on umbes 100 000 juuksekarva.
20. Küüned Nagu juuksedki koosnevad ka küüned keratiinist (valk). Küünte ülesandeks on kaitsta varba- ja sõrmeotsi. Tavaliselt kasvavad inimese küüned mõne sentimeetri pikkuseks. Kõige pikemad küüned olid ühel indialasel - 65 cm pikad.
21.
22. Kasutatud materjal: http://www.miksike.ee/ http:// www . scf - online . com / english /40_e/bloodvessel40_e. htm http:// www . abpischools .org. uk / resources / skin /skin3. asp http:// www . udel .edu/ biology / Wags / histopage / colorpage / cin / cintsm .GIF http:// news . bbc . co . uk /1/ hi / health /6333137. stm http:// www . medscape . com / viewarticle /417478_3 http:// www .tai. econet .ee/12/id/19 http:// www . coa . com . ni / imagenes / dermis . bmp http:// www . recordholders .org/ images / laengste / nails . jpg http://www.chemistryexplained.com/images/chfa_02_img0322. jpg http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/imagepages/19490.htm