2
Most read
4
Most read
9
Most read
NAHK Koostas: Kristel Mäekask
Nahk on inimese suurim elund.
Naha ülesanded Kaitseb (väliste vigastuste; haigustekitajate, kiirguste, veekao eest) Sünteesib erinevaid ühendeid Säilitab kehatemperatuuri Meeleelund Eritusorgan
Nahk kaitseb UV-kiirguse eest Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti  melaniin .  Melaniin  annab nahale värvuse ja  takistab ultraviolettkiirguse tungimist nahaalustesse  kudedesse.
Nahas sünteesitakse D-vitamiini D-vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel, stabiilse närvisüsteemi säilitamisel.   D-vitamiini  defitsiidil võivad ilmneda:   • väsimus, luumurdude aeglane paranemine, kõri ja käte spasmid,  • hammaste lagunemine, luude pehmenemine, lihaste nõrkus,  • lühinägelikkus, kuulmise nõrgenemine,  • kaltsiumi ebapiisav imendumine,  • fosfori kinnipidamine neerudes,  • lastel rahhiit.
Nahk kaitseb haigustekitajate eest Nahal elab mitmesuguseid baktereid, enamik neist on hädavajalikud kuna kaitsevad haigustekitajate eest. Inimese nahk on nn. bakterite loomaaed. Nahalt on leitud üle 200 erineva bakteri.
Nahk säilitab kehatemperatuuri Nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare.
Kui õhutemperatuur langeb juhitakse ajust veresoonte seintesse erutus, mille tulemusena viimased ahenevad.   Kui õhutemperatuur tõuseb  siis   veresooned  laienevad.   külm soe
Nahk kui meeleelund Nahas on palju erinevaid retseptoreid: valu soe külm puudutus  surve venitus vibratsioon karvade liikumine venitus
Nahk kui erituselund Läbi naha vabaneb inimene mitmesugustest jääkainetest.  Higistamine aitab säilitada inimese kehatemperatuuri ja väldib ülekuumenemist .
Naha ehitus Nahk koosneb kahest kihist: sarvkiht pärisnahk marrasnahk nahaaluskude
Nahaaluskude Nahaaluskude annab kehale kuju ja kaitseb: põrutuste eest külma eest   nahaaluskude
Pärisnahk Pärisnaha rakud annavad nahale elastsuse. Pärisnahas on   ras u -   ja   higinäärmed   ning hulgaliselt retseptoreid, karvu, närve ja veresooni.   Juuste ja ka teiste karvade juured - karvasibulad - paiknevad pärisnahas asuvates karvanääpsudes.
Rasu- ja higinäärmed Rasunäärmed avanevad karvanääpsu. Nad eritavad rasvarikast nõret, mida nimetatakse rasuks.  Higinääre   koosneb pärisnahas asuvast tihedalt kokkukeerdunud torukesest ja viimajuhast, mis avaneb naha pinnal.
Sarvkiht Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval asetsevatest lamedatest surnud rakkudest.  S arvkihi rakud eralduvad pidevalt  (ö öpäevas eraldub  10-15g surnud naharakke ).
Marrasnahk Marrasknahk asub sarvkihi all.  Marrasknaha rak ud  on võimelised kiiresti paljunema ja tootma uusi rakke.   Marrasknahast moodustuvad mitmesugused nahatekised. Inimesel on nendeks karvad, küüned ja juuksed.
 
Karvad J aheda ja külma ilmaga tõusevad  kehal  karvad püsti , selleks on  karvapüstitajalihased.  I metajatel aitab tihe ja turris karvastik säilitada vajalikku kehatemperatuur i.
Juuksed Ühest karvasibulast väljakasvav juuksekarv kasvab mitu aastat.  Seejärel karvasibul katkestab oma tegevuse ja karv langeb paari päeva pärast välja.  Alles mõne kuu möödudes hakkab kasvama uus juuksekarv.   Inimese peas on umbes 100 000 juuksekarva.
Küüned Nagu juuksedki koosnevad ka küüned keratiinist (valk). Küünte ülesandeks on kaitsta varba- ja sõrmeotsi.  Tavaliselt kasvavad inimese küüned mõne sentimeetri pikkuseks.  Kõige pikemad küüned olid ühel indialasel - 65 cm pikad.
 
Kasutatud materjal: http://www.miksike.ee/ http:// www . scf - online . com / english /40_e/bloodvessel40_e. htm http:// www . abpischools .org. uk / resources / skin /skin3. asp   http:// www . udel .edu/ biology / Wags / histopage / colorpage / cin / cintsm .GIF   http:// news . bbc . co . uk /1/ hi / health /6333137. stm   http:// www . medscape . com / viewarticle /417478_3   http:// www .tai. econet .ee/12/id/19   http:// www . coa . com . ni / imagenes / dermis . bmp   http:// www . recordholders .org/ images / laengste / nails . jpg   http://www.chemistryexplained.com/images/chfa_02_img0322. jpg http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/imagepages/19490.htm

More Related Content

PPT
PPT
INIMESE LUUSTIK
PPT
PPT
Sisenõrenäärmed
PPT
Kõrv kuulmine tasakaal
PPT
E Algloomad
PPT
Silm ja nägemine
PPT
Kliimavöötmed
INIMESE LUUSTIK
Sisenõrenäärmed
Kõrv kuulmine tasakaal
E Algloomad
Silm ja nägemine
Kliimavöötmed

What's hot (20)

PPTX
Roomajate tähtsus ja kaitse
PPT
Immuunsüsteem
PPTX
Taime juur
PPT
Erituselundkond
PPT
Bakterid
PPT
Vereringeelundkond
PPT
Elu tunnused
PPT
Rakud ja koed
PPT
PPT
Hingamiselundkond
PPT
Ussid
PPT
Geenitehnoloogia
PPT
maitsmine haistmine kompimine
PPT
Organismide lootejärgne areng
PPT
Kahepaiksed
PPT
Seened
PPT
Seedeelundkond
PPT
Teaduslik uurimismeetod
PPT
Elundid ja elundkonnad
PPT
Närvisüsteem
Roomajate tähtsus ja kaitse
Immuunsüsteem
Taime juur
Erituselundkond
Bakterid
Vereringeelundkond
Elu tunnused
Rakud ja koed
Hingamiselundkond
Ussid
Geenitehnoloogia
maitsmine haistmine kompimine
Organismide lootejärgne areng
Kahepaiksed
Seened
Seedeelundkond
Teaduslik uurimismeetod
Elundid ja elundkonnad
Närvisüsteem
Ad

Viewers also liked (7)

PPT
DNA replikatsioon
PPT
Lipiidid ehk rasvad
PPT
DNA replikatsioon
PPT
Nukleiinhapped
PPT
Sahhariidid
PPT
PPTX
Rühmatöökarüotüübid
DNA replikatsioon
Lipiidid ehk rasvad
DNA replikatsioon
Nukleiinhapped
Sahhariidid
Rühmatöökarüotüübid
Ad

More from Kristel Mäekask (20)

PPT
Parilikmuutlikkus
PPT
Klassikaline geneetika
PPT
Sustemaatika
PDF
Tööleht: Parilikkus ja muutlikkus
PPT
Suguliiteline Pärandumine
PDF
Tööleht: Paljunemine
PDF
Tööleht: Metabolism
PDF
Tööleht: Rakk
PDF
Tööleht: Organismide keemiline koostis
DOCX
Keemilised elemendid organismides
PDF
Tööleht: Elu olemus
PPT
Geneetikayl2009
PPT
Ökoloogilised Globaalprobleemid
PPT
Looduskaitse
PPT
Populatsioon
PPT
Okosüsteem
PPT
Okoloogilised tegurid
PPT
Taimerakk
Parilikmuutlikkus
Klassikaline geneetika
Sustemaatika
Tööleht: Parilikkus ja muutlikkus
Suguliiteline Pärandumine
Tööleht: Paljunemine
Tööleht: Metabolism
Tööleht: Rakk
Tööleht: Organismide keemiline koostis
Keemilised elemendid organismides
Tööleht: Elu olemus
Geneetikayl2009
Ökoloogilised Globaalprobleemid
Looduskaitse
Populatsioon
Okosüsteem
Okoloogilised tegurid
Taimerakk

NAHK

  • 2. Nahk on inimese suurim elund.
  • 3. Naha ülesanded Kaitseb (väliste vigastuste; haigustekitajate, kiirguste, veekao eest) Sünteesib erinevaid ühendeid Säilitab kehatemperatuuri Meeleelund Eritusorgan
  • 4. Nahk kaitseb UV-kiirguse eest Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti melaniin . Melaniin annab nahale värvuse ja takistab ultraviolettkiirguse tungimist nahaalustesse  kudedesse.
  • 5. Nahas sünteesitakse D-vitamiini D-vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel, stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. D-vitamiini defitsiidil võivad ilmneda: • väsimus, luumurdude aeglane paranemine, kõri ja käte spasmid, • hammaste lagunemine, luude pehmenemine, lihaste nõrkus, • lühinägelikkus, kuulmise nõrgenemine, • kaltsiumi ebapiisav imendumine, • fosfori kinnipidamine neerudes, • lastel rahhiit.
  • 6. Nahk kaitseb haigustekitajate eest Nahal elab mitmesuguseid baktereid, enamik neist on hädavajalikud kuna kaitsevad haigustekitajate eest. Inimese nahk on nn. bakterite loomaaed. Nahalt on leitud üle 200 erineva bakteri.
  • 7. Nahk säilitab kehatemperatuuri Nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare.
  • 8. Kui õhutemperatuur langeb juhitakse ajust veresoonte seintesse erutus, mille tulemusena viimased ahenevad. Kui õhutemperatuur tõuseb siis veresooned laienevad. külm soe
  • 9. Nahk kui meeleelund Nahas on palju erinevaid retseptoreid: valu soe külm puudutus surve venitus vibratsioon karvade liikumine venitus
  • 10. Nahk kui erituselund Läbi naha vabaneb inimene mitmesugustest jääkainetest. Higistamine aitab säilitada inimese kehatemperatuuri ja väldib ülekuumenemist .
  • 11. Naha ehitus Nahk koosneb kahest kihist: sarvkiht pärisnahk marrasnahk nahaaluskude
  • 12. Nahaaluskude Nahaaluskude annab kehale kuju ja kaitseb: põrutuste eest külma eest nahaaluskude
  • 13. Pärisnahk Pärisnaha rakud annavad nahale elastsuse. Pärisnahas on ras u - ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu, närve ja veresooni. Juuste ja ka teiste karvade juured - karvasibulad - paiknevad pärisnahas asuvates karvanääpsudes.
  • 14. Rasu- ja higinäärmed Rasunäärmed avanevad karvanääpsu. Nad eritavad rasvarikast nõret, mida nimetatakse rasuks. Higinääre koosneb pärisnahas asuvast tihedalt kokkukeerdunud torukesest ja viimajuhast, mis avaneb naha pinnal.
  • 15. Sarvkiht Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval asetsevatest lamedatest surnud rakkudest. S arvkihi rakud eralduvad pidevalt (ö öpäevas eraldub 10-15g surnud naharakke ).
  • 16. Marrasnahk Marrasknahk asub sarvkihi all. Marrasknaha rak ud on võimelised kiiresti paljunema ja tootma uusi rakke. Marrasknahast moodustuvad mitmesugused nahatekised. Inimesel on nendeks karvad, küüned ja juuksed.
  • 17.  
  • 18. Karvad J aheda ja külma ilmaga tõusevad kehal karvad püsti , selleks on karvapüstitajalihased. I metajatel aitab tihe ja turris karvastik säilitada vajalikku kehatemperatuur i.
  • 19. Juuksed Ühest karvasibulast väljakasvav juuksekarv kasvab mitu aastat. Seejärel karvasibul katkestab oma tegevuse ja karv langeb paari päeva pärast välja. Alles mõne kuu möödudes hakkab kasvama uus juuksekarv. Inimese peas on umbes 100 000 juuksekarva.
  • 20. Küüned Nagu juuksedki koosnevad ka küüned keratiinist (valk). Küünte ülesandeks on kaitsta varba- ja sõrmeotsi. Tavaliselt kasvavad inimese küüned mõne sentimeetri pikkuseks. Kõige pikemad küüned olid ühel indialasel - 65 cm pikad.
  • 21.  
  • 22. Kasutatud materjal: http://www.miksike.ee/ http:// www . scf - online . com / english /40_e/bloodvessel40_e. htm http:// www . abpischools .org. uk / resources / skin /skin3. asp http:// www . udel .edu/ biology / Wags / histopage / colorpage / cin / cintsm .GIF http:// news . bbc . co . uk /1/ hi / health /6333137. stm http:// www . medscape . com / viewarticle /417478_3 http:// www .tai. econet .ee/12/id/19 http:// www . coa . com . ni / imagenes / dermis . bmp http:// www . recordholders .org/ images / laengste / nails . jpg http://www.chemistryexplained.com/images/chfa_02_img0322. jpg http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/imagepages/19490.htm