3. Põhja-Ameerika indiaanikultuuride ühisjooni Usk kõrgema olendi olemasolusse, kes peale maailma loomist ei sekku enam inimeste saatusesse Ohvriannid, tänuavaldused ja palved osutati vaid näiteks vihma ja viljakuse jumalatele, siis kui nendelt midagi sooviti Kõiges ebaloomulikus peitus üleloomulik jõud, nt loomades, mida enne polnud nähtud Metallide kasutamist ei tuntud ning puudusid Kesk- ja Lõuna-Ameerika tüüpi kõrgkultuurid
4. Eurooplaste saabumise mõju indiaanlastele Laastav mõju: ühe prognoosi järgi suri enne aastat 1650 80% indiaanlastest Esialgu laastavad Euroopast imporditud nakkushaigused, rõuged vms Sõjad Näljahädad, kuna indiaanlaste traditsiooniline elukeskkond hõivati (ökokatastroofid) 19. sajandil ümberasustamine reservaatidesse Alkohol Indiaanlased said USA kodakondsuse 1924. aastal
6. Hispaanlased 1565. aastal rajasid eurooplaste püsiasunduse Põhja-Ameerikasse: St Augustine Floridas Peamine huvi koondus lõuna poole, kuna Põhja-Ameerikast ei leitud kulda Oluline oli ristiusu levitamine – misjonärid ja sõdurid 1609 New Mexico (Santa Fe) Hispaania proovis 17.-18. saj kanda kinnitada tänapäeva Florida, Texase, New Mexico, Arizona ja California aladel, need olid Hispaania mõjualas. Misjonäride tugipunktid Californias, Los Angeleses, San Franciscos ja Texases Takistused: suur piirkond, vähe koloniste, indiaanlaste vastupanu Legaalne alus: 16. sajandil oli paavst määranud Põhja-Ameerika Hispaania võimupiirkonda.
7. Prantslased Uurimisekspeditsioonid algasid 1530.-ndatel aastatel St Lawrence’i jõel Kinnitasid esialgu kanda tänapäeva Kanada aladel: 1605 kalastajakoloonia, 1608 Quebeci kaubapunkt 1663 sai Uus-Prantsusmaast krooniasumaa Kinnistasid enda mõjusfääriks suure järvistu veetee ja liikusid mööda Mississippi jõge Mehhiko lahe poole, kus 1681. aastal pandi alus Louisianale. Prantsuse koloniaalimpeerium: Kanada (Quebec ja Ontario), Suure järvistu piirkond, Mississippi jõe org kuni Louisianani. Prantsuse alad takistasid inglaste valgumist läände Ristiusu levitamine ja karusnahakaubandus Pigem kaubateede võrgustik kui kompaktne koloonia: suurel alal vähe elanikke (aastal 1700 oli 25 000 elanikku)
8. Hollandlased 1626. aastal ostis kaubakompanii indiaanlstelt Manhattani saare ja rajas Uus Amsterdami koloonia (1660.-ndatel aastatel u 10 000 elanikku) Soovisid vahendada karusnahakaubandust ja arendada suurmajandeid: kompanii ja põllumehed Ala läks Inglismaale 1664-1674: nimetus New York Sallivus, rahvaste sulatusahi ( melting pot ): 1644 räägiti seal 18 keelt
9. Rootslased Hollandlaste tiiva all asutati Rootsi kompanii 1637. aastal. Uus-Rootsi asutamine tänapäeva Delaware’is aastal 1638. 1638-1656.a kaksteist kolonistide laeva, rootslastel ja soomlastel oli kerge kohaneda 1656.a kaotati hollandlastele, kes omakorda kaotasid selle inglastele 1703.a Delaware’il Inglise koloonia staatus
10. Inglased Rajavad 13 koloonia vööndi idarannikule 1776. aastaks on inglise kolooniates 2,5 miljonit elanikku Rändamise põhjused: Usulised ja poliitilised vastuolud: anglikaani kiriku ja äärmusprotestantide ja katoliiklaste vahel. Usuvabaduse soov. Majanduslikud motiivid Väljasaatmine 1717. aastast alates: Briti valitsuse uus määrus, mille järgi surmanuhtlus asendati väljasaatmisega Uude Maailma, so Piracy Act Neegerorjade staatus: esimesed saabusid 1619. aastal Inglismaa toetas sihikindlalt oma kolooniaid, majanduslikud huvid, tööjõupuudus Ameerikas agraarne majandus: Põhjas perefarmid Lõunas istandused (orjad)
11. Kolooniad 1) Virginia (1587, 1607) Konkurents Hispaaniaga 1587 esimene katse 100 sisserändajaga ebaõnnestus 1607. aastal rajati Jamestowni koloonia. Inglise koloniaalajastu algus Põhja-Ameerikas Ebasoodne asukoht: 104-st kolonistist oli pool aastat hiljem elus ainult 38 (juht John Smith), põhjusteks nälg ja indiaanlaste rünnakud Esialgu vahendasid koloniaalagentuurid ehk kompaniid, hiljem muutus krooniasumaaks 1609. aastal andis James I koloniaalagentuurile volikirja, mille järgi rändajad said tasuta reisi, aga pidid vastutasuks töötama agentuuri heaks kuni 7 aastat: lepinguteenijad ehk võlaorjad (indentured servants) „ Aristokraatlik”, suuristandused, anglikaani kirik 1612. aastaks majanduse aluseks tubakakasvatused: istandused, kuhu tööjõuks sobisid neegrid
12. 2) Massachusetts (Plymouth 1620, Boston 1630) Palverändurite protoriik, „Demokraatliku ja sektantliku USA häll“ 100 Inglise puritaani (puhta kalvinismi ja koguduste sõltumatuse toetajad, pärit jõukast kodanlusest) põgenesid Mayfloweri pardal James I ajastul Hollandi kaudu Uude Maailma 1620.a (randuvad Virginia asemel Cape Code’s) USA rahvusmütoloogia: palverändurid ( pilgrims ) panevad aluse USA-le: I tänupüha 1621 Ulatuslikum emigreerumine algas 1628-1629. a Puritaanid põgenesid usulise tagakiusamise eest (Anglikaani kirik) 1640. aastaks 15 000-20 000 kolonisti Kaupmehed – ülem keskklass; puudusid orjad Teokraatia (Vana Testamendi rangus, Boston kui uus Jeruusalemm) „ õiged ameeriklased” Mitmekülgne majandus: perefarmid, kaubandus 1636 – Harvardi Ülikooli rajamine; hariduse hindamine Puritaanide mõju: Alus demokraatiale? Usuline sallimatus Posiitivne majanduslik mõju (kalvinismi seos moodsa kapitalismiga)
13. 3) Connecticut 1630. a Sai koloonia staatuse 1660. aastal 4) Rhode Island 1630.-1640. a Lõplik õiguste (nt usuvabaduse) kinnitamine ja koloonia staatus 1663.a Suurim usuline sallivus (baptismi keskus) ja humaansus (liberaalne koloonia) 5) New Hampshire Esialgu Massachusettsi osa, alates 1679. a sai kolooniaks 6) New York 1664. a 7) Delaware 1703. a 8) New Jersey 1664. a Puritaanid ja kveekerid ( quakers )
14. 9) Pennsylvania Asutaja William Penn sai kuningalt volikirja koloonia asutamiseks 1682. aastal Kveekerite koloonia, Tagakiusamise ohvrid, muuhulgas Uus-Inglismaal. Penn (aadlik, Oxfordi kasvandik)tegutses esialgu jutlustajana, ka Hollandis ja Saksamaal Kveekerite usk tekkis Inglismaal 1650.-ndatel aastatel Ideaaliks võrdsus, Rahu, Vägivallavastasus, Tagasihoidlik elu kollektiivis Vaidlustasid sotsiaalse hierarhia (keeldusid vandetõotuste andmisest ja maksude maksmisest) ja radikaalsed demokraadid (naiste ja indiaanlaste õigused, orjuse vastased) ja patsifism ja usuline sallivus (ahvatles mh baptiste) W. Penn rajas Philadelphia: 1776. a Põhja-Ameerika keskus ja suurim linna Immigrandid mh Inglismaalt, Hollandist ja Saksa põllumehed, kes rajavad I oma asula (Germantown) Pensylvanias 1683
15. 10) Maryland 1630.-ndatel aastatel; Rajati usulistel põhjustel katoliiklaste pelgupaigaks lord Baltimore omandina ja tema eestvedamisel (volikiri kuningalt) Katoliiklased ja protestandid Tubakaistandused ja orjad 11) North-Carlina 12) South-Carolina Rajajateks Inglise aadlikud majandusliku kasu saamise eesmärgil Puhvertsoon Hispaania vastu Usuvabaduse tõttu heterogeenne rahvastik USA neegerorjuse häll (mustade ülekaal) 13) Georgia Rajati Hispaania alade piirimaile Hernhuutlased, metodistid Istandused
16. Kolooniate haldus kolmel tasandil Eeskujuks Inglise süsteem (eriti Cromwelli ajastu ühiskond) ja võimude lahusus Kohalik omavalitsus (iga koloonia sees) Vallad, linnad Koloonia keskvalitsus Seadusandlus: alamkoda (assembly) valimised Kuberner: inglise trooni esindaja, kellel oli vetoõigus, aga kelle võim kahanes Haldus: Ülemkoda ehk koloonia nõukogu (council) Emamaa ehk GBRi võim Kuberneride valimine Võis kehtestada uusi majandusseadusi Alates 1680.-ndatest aastatest muutus enamik kroonikolooniateks ning toimus asustamislepingute tühistamine Igal koloonial oli oma konstitutsioon Kolooniate alamkojad olid demokraatlikumad kui emamaa parlament Hääleõigus puudus naistel, orjadel ja juutidel Võim polnud aadlite käes! Hääleõiguse eelduseks oli 50 aakri maavaldus või 50 naela varandust
17. POPULATSIOONI ARENG KOLONIAALPERIOODIL 1640. a – 27 000 1665.a – 100 000 1700. a – 250 000 (nendest 60% Massachussets, Maryland, Virginia) 1720. a – 470 000 1740. a – 1 miljon 1763. a – 2 milj 1776. a – 2,5 milj; mustanahalisi 570 000 1790. a – veidi alla 4 miljoni
18. Majanduselu üldine raamistik Hoogne rahvastiku juurdekasv, samas pidev tööjõu puudus! Sündivus oli kõrge ja väikelaste suremus oli madal + sisseränne 1775. aastal olid üle poole ameeriklastest nooremad kui 16 aastat Tavainimeste elatustase oli kõrgem kui Euroopas Majandus oli agraarne: põhjas perefarmid, lõunas orjanduslikud istandused Produktid: nisu, tubakas, puit, riis
19. GB JA FRA SÕJAD (1689-1763) 18. sajandi alguseks kujunes Prantsusmaa Põhja-Ameerika juhtivaks jõuks oma valduste suuruse poolest. Sõjaline ja majanduslik realiteet 18. sajandi Briti-Prantsuse sõjad kandusid ka Põhja-Ameerikasse: alaline sõjaline valmisolek Põhja-Ameerikas leidsid aset korduvad verised konfliktid. Mõlemad kasutasid indiaanlasi oma liitlastena Pfaltzi pärilussõda (Euroopa) / Kuningas Williami sõda (Põhja-Ameerika) 1689-1697.a Hispaania pärilussõda / Kuninganna Anna sõda 1701-1713.a Austria Pärilussõda / Kuningas George’i sõda 1744-1748.a Tulemus: piirid ei muutunud, prantslased ehitasid muuhulgas Mississippi ja Ohio orgu ja Lääne-Pennsylvaniasse suuri kindluseid 1750.-ndate alguses.
20. Seitsmeaastane sõda / Prantsuse-Indiaani sõda (1756-1760/63) Sõja algus: Briti väed üritasid välja tõrjuda prantslasi Lääne-Pennsylvaniast 1754. aastal Kaasas oli Virginiast pärit George Washington GBR ja kolonistide liitlaseks oli võimas Irokeeside liit (asutatud u 1570. a) Prantslaste poolel oli hulgaliselt erinevaid indiaani hõime 1754. a Albany kongress – oluline arutada Briti kolooniate ühisaktsioone (Prantsusmaa oli vastu) ja poliitilise liidu loomist. Ei andnud tulemusi Mõned briti strateegilised eksimused lahingutes õõnestasid emamaa autoriteeti, kuna ei arvestatud ameerika sõjaväelaste arvamusega. 1758-1760 vallutasid Briti väed enamiku Prantsuse kindlustest ja lõppesid lahingud Põhja-Ameerikas 1763. a Pariisi rahu likvideeris Prantsuse koloniaalimpeeriumi Ameerikas Senised Kanada ja Põhja-Ameerika prantsuse valdused läksid GBR-le Prantsusmaa liitlane Hispaania kaotas Florida GBR-ile. Kaotuse kompensatsiooniks sai Hispaania senise Prantsuse (Lõuna-) Louisiana Mehhiko lahe ääres. Briti impeeriumi võimu alla kuulus nüüd kogu Põhja-Ameerika Mississippist ida pool GBR pidi lahendama keerulise uusasustuse levimise küsimuse/ indiaanlaste õiguse maaomandile ja piirialade kaitse korraldamise 1763. a kuninglik proklamatsioon: uusasustus ei tohi levida Apalatšide mäestikust lääne, seal oli esialgu indiaanlaste reserv. See otsus ei meeldinud ameeriklastele.
23. KONFLIKTI ALGUS SUURBRITANNIAGA 1763-1774 Seitsmeaastane sõda oli tekitanud GBR-ile suure riigivõla GBRi parlament pidas mõistetavaks, et ka ameeriklased annaksid omapoolse panuse riigikassasse: pidid maksma osa kolooniate kaitse- ja halduskuludest (kuna said sõjatulemustest kasu) Põhja-Ameerika kolooniate esinduskogude alamkodade võimu kärpimine BR keskvõimu (Inglise parlamendi) heaks GBR-i parlamendi algatusel kehtestas Inglise parlament ameerika kolooniate elanikele uusi makse Probleem: ameeriklaste arvates olid uued maksud ebaseaduslikud, kuna ameeriklased ei olnud esindatud inglise parlamendis. Ameeriklaste tõlgendus: uusi makse võisid kolooniatele kehtestada vaid kolooniate omad seadusandlikud kogud Põhimõte: no taxation without representation!
24. Uued maksud 1764. a Sugar Act ehk Suhkruseadus (Lääne-India saartelt pärit rummi tooraine melass maksustati kõrgelt ja eeldati, et Uus-Inglismaa rummivabrikud ostaksid tooraine GBR Ida-Indiast); kaudne maks 1765. a Stamp Act . Riigilõiv, dokumendid, ajalehed maksumärgistati ja esimene GBRi parlamendi kehtestatud otsene maks ameeriklastele (kehtis ka GBR-is) GBRi motiiviks oli oma Põhja-Ameerikas viibiva sõjaväe rahastamine (ohvitseride töö kindlustamine) GBR vajas palgaraha kolooniate kuberneride ja kohtunike jaoks 1767. a Townshend Acts , uued tollimaksud (tee sisseveo maksustamine)
25. Ameeriklaste tormiline reaktsioon 1765. a üheksa koloonia tormiline reaktsioon New Yorkis: ameeriklased otsustasid boikoteerida GBR kaupu nii kaua kui Stamp Act tühistatakse. Ameeriklaste negatiivse suhtumise tõttu tempelmaks tühistati. Protestide laine ja GBR impordi boikoteerimine Townshendi Acti tühistamine 1770. aastal Maksuvaidlused jätkusid, kuna GBR vajas raha enda autoriteedi kinnitamiseks.
26. ISESEISVUSSÕDA 1775-1783 Revolutsioon – vana võimu kummutamine Vabadussõda – radikaalide soov vabaneda GBRi maksustamise ja rõhumise alt Koloniaalmäss – GBR-i keskvõimu (kuninga ja parlamendi) jaoks Kodu-sisesõda – Põhja-Ameerika GBR-ile lojaalseks jäänute „kuninga meeste jaoks”.
27. Osapooled Patriootilised radikaalid ( Patriots ) ehk ameeriklased, kelle eesmärgiks kohalik üldine kolonistide heaolu. Neutraalsed: nt William Penn; kveekerid, kes olid patsifistid. Lojalistid (15-20%): ntosa vanematest või äsja saabunud anglikaani kiriku liikmetest, Virginias orjadest „mustanahalised lojalistid”, kes sõdisid GBRi väeosades. 2% kolooniate elanikest lahkus maalt peale sõda Suurem osa Põhja-Ameerika idapoolsetest indiaanlastest (muuhulgas irokeeside liit) toetas Suurbritanniat Indiaanlastest ja mustanahlistest pooldajatele lubati anda maaomand ja vabadus (realiseerus Kanada poolel, kuhu osa põgenes peale sõda).
28. Briti väeosad (u 35 000), professionaalid (palju saksa palgasõdureid) ja lojalistid Oluline laevastik, aga maavägede hooldamine oli raske Sõda oli GBR-is ebapopulaarne Põhja-Ameerika Kontinentaalarmee sõjalaevastik (u 27 000+ 13 500 prantslastest ja hispaanlastest liitlastest) Esialgu ebaprofessionaalne, aga hea võitlusvaimuga, tundsid kohalikke olusid. Elanikkonna toetus, rahastamisprobleemid.
29. Sõja kulg Algus aprillis 1775. aastal Lexingtonis, MA, viimane lahing 1781 Kontinentaalarmee professionaalseks juhendajaks oli George Washington 1776. a suveks olid revolutsionäärid saavutanud kontrolli 13 koloonia üle Seejärel õnnestus GBR-il vallutada New York ja Philadelphia 1777. aastal sõja pöördepunkt: Saratoga lahing. Ameeriklased võitsid, Euroopas hakkas levima arvamus, et ameeriklastel võib õnnestuda sõja võitmine 1778. a tulemuseks sõja laienemine: GBR kuulutas sõja Prantsusmaale GBRi võiduvõimalused vähenesid märkimisväärselt 1781. a lahing Virginias Yorktownis: GBR armee kapituleerumine ameeriklastele ja prantslastele 1782. a algasid poliitilised läbirääkimised Pariisis
30. S õ ja l õ pp Pariisi rahuleping 1783. a Lõplik rahuleping sõlmiti Pariisis 1783. a septembris GBR tunnustas 13 Ameerika Ühinenud Riigi iseseisvust, vabadust ja enesemääratlemisõigust GBR garanteeris neile Mississippi jõest itta jäävad alad; põhjas piiriks Kanada, lõunas Florida Hispaania sai tagasi Florida
31. Iseseisvussõja mõju Vabariigi ja demokraatia eeskuju eurooplastele Tähtis vaimne eeskuju Prantsuse revolutsioonile Tühjendas Prantsuse riigikassa Sõja ohvritena suri u 50 000 inimest
33. Uus põhiseadus 1787-1789 ja põhiseaduse täiendused al 1791 Föderaalvõimude (valitsuse) pädevuses: Riigikaitse: sõja- ja mereväe moodustamine ja ülalpidamine Rahandus: õigus makse sisse nõuda; tollimaksud Välispoliitika ja indiaanlaste küsimused Väliskaubandus Ühismaade haldamine Uute osariikide vastuvõtmine vanadega võrdsetel alustel: I Vermont 1791. a Väismaalaste naturalisatsiooni ehk kodakondsusküsimused Osariikide pädevuses: Liiklus, usu- ja haridusasjad, õiguskord ja politsei (peab olema kooskõlas üleriikliku põhiseadusega) Tähendus: Maailma vanim praegu kehtiv modernne põhiseadus koos täiendustega Eeskuju mitmete teiste riikide põhiseadustele Märksõnad: ühiskond, õiglus, rahu, kaitse, föderaalriik, vabadus
34. Põhiseaduse 10 esimest täiendust: Muuhulgas usuvabadus, sõnavabadus, apelleerimisvabadus, õigus olla relvaomanik ja –kandja Keeld majutada sõjaväelasi eramajades rahuajal Õigus õiglasele ja kiirele avalikule kohtupidamisele ja tsiviilprotsessides vandekohtu ehk jury kasutamine ja julmade karistusviiside keelamine
35. Esimesed parteid Föderalistid = natsionalistid: linnade kõrgem keskklass, aristokraatlik, nt John Adams Antiföderalistid: demokraatlik; maaelanikud, farmerid, töölised. Populaarne lõunas, nt T. Jefferson
37. Louisiana ost 1803. a ostis USA Prantsusmaalt Louisiana Hind 15 000 000 dollarit Piirkonnas asub praegu 14 USA osariiki: Arkansas, Missouri, Iowa, Oklahoma, Kansas, Nebraska, Minnesota, Põhja- ja Lõuna Dakota, New Mexico, Montana, Wyoming, Colorado, Louisiana. See võimaldas tõelise Kaug-Lääne asustamise Põhja-Ameerika tähtsaima jõgede süsteemi kasutamine
38. Alaska 1867. aastal Alaska ostmine Venemaalt Vene koloonia alates 1740.-ndatest aastatest Osteti 7 miljoni dollari eest Tulus ost: 19. sajandi lõpus leiti sealt kulda Havai inkorporeerimine 1898. a James Cook 1778.a Suhkru tootmine algas seal 1830.aastatel Havai kuninganna kukutamine 1893.a: USA sõltlaseks 1898.a Hispaania-USA sõja ajal USA okupeeris Havai saared 1900.a territooriumi staatus.
39. Orjuseküsimus Vastuolu, kuna osariikide põhiseadustes oli heaks kiidetud võrdsuse põhimõte Põhjapoolsetes osariikides rajati esimesed orjuse-vastase ühingud valgetele Kõik põhjapoolsed osariigid keelustasid orjuse 18. sajandi viimase veerandi vältel, nt 1777. a Vermont 1780. a Pennsylvanias, hiljem Rhode Island ja Connecticut: orjade lapsed on sünnist saadik vabad Viimane põhjapoolsete osariikide orjusekeelustaja oli New Jersey 1804. a Delaware’st alates jäi orjus lubatuks: majanduslikud põhjused
40. Parteid Demokraadid (1830): Ülekaalus lõunapoolsetes osariikides Osariikide õigused Demokraatia Orjus (iga osariigi siseasi) Põllumajandus ja vabakaubandus Peamised pooldajad: lihtinimesed (linnatöölised, väikefarmerid), istanduste orjaomanikud, katoliiklased Vabariiklased (1792): Ülekaalus põhjapoolsetes osariikides Tugev keskvalitsus Orjuse vastased Tööstus, kaitsetollid Pooldajad: kirde vana aristokraatia, põhja farmerid, protestandid
41. Orjuseküsimuse areng Esialgu loodeti, et orjus kaob iseenesest, kuna pole majanduslikult tulus Põhjaosariikides likvideerus aastaks 1804 1787. aastal keelustas määrus orjuse loodeterritooriumil 1808. a keelustati rahvusvaheline orjakaubandus Aafrikast USA-sse 1793.a leiutati mehhaaniline puuvillapuhastusmasin, sellest alates muutus orjus eriti tulusaks. 1817. a loodi selts orjade Aafrikasse saatmiseks Alates 1812. aastast tekstiilitööstuse kiire areng põhjaosariikides 19. sajandi I poolel sai puuvillast „lõuna kuningas”; 1820.-1860. a kasumid suurenesid
43. Uute osariikide vastuvõtmisel muutus oluliseks tüliküsimuseks see, kas uues osariigis on orjus lubatud või mitte: oluline tasakaalu säilitamine Kongressil Missouri kompromiss 1820.a: Võeti vastu orjanduslik Missouri ja mitteorjanduslik Maine Kongress keelustas orjuse nendel aladel, mis paiknesid põhjapool Missouri lõunapiiri: orjuse piiriks sai 36. laiuskraad Mida aga teha läänega?
45. 1861-1865 Sõda Uniooni ehk Põhja ja Konföderatsiooni ehk Lõuna vahel. Sõja peamised põhjused: orjanduse probleem Lõuna majanduslik mahajäämus ja hirm oma eriseisundit kaotada mõtteviisi ja ühiskonna kardinaalsed erinevused Tugevnes orjapidajate positsioon ühiskonnas Võeti vastu seadus, mis lubas pagenud orje jälitada ka vabades osariikides Orjanduse küsimus anti otsustada osariigi pädevusse
46.
47.
48. Eellugu 1860. aasta USA presidendivalimised võitis Vabariiklaste Partei kandidaat Abraham Lincoln. Kardeti, et Lincoln keelab orjanduse ja muudab Lõuna Põhjast majanduslikult täielikult sõltuvaks. Selle vältimiseks otsustati Unioonist lahku lüüa ja moodustada omaette riik. Lahku löönud riigid moodustasid uue Ameerika Riikide Konföderatsiooni ( The Confederate States of America ) ning valisid enda presidendiks Jefferson Davise.
49. Lõuna sõjaline edu *Soodne geograafiline asend (kaitsesõda omal territooriumil) *Pikaajalised sõjalised traditsioonid ja võimukad väejuhid
52. Lincolni reformid: 1) Sundmobilisatsioon (20-45.aastased) 2) 1863 kaotati orjus kõigis osariikides Mustanahalised said ka osaleda sõjas (200 000 meest) 3) Jaosmaade seadus 1862
53. Jaosmaade seadus Oldi huvitatud, et läänes asuvad vabad maad ei läheks orjanduslike istanduste alla. 5-aastase maaharimise järel saadi maavaldus endale
54. Aastad 1861–1863 Sõda algas 12. aprillil 1861, kui lõunaosariikide väed ründasid Charlestonis asunud Fort Sumteri kindlust. Esimeses Bull Runi lahingus (21. juulil 1861) suutsid lõunaosariigid Põhja väed sisuliselt purustada, sealjuures mängis Lõuna võidu juures otsustavat osa väejuht Thomas J. Jackson. Kindral George B. McClellani juhtimisel püüdsid Uniooni väed alistada ka Richmondi, kuid Seitsme Päeva lahingutes (25. juuni–1. juuli) suutis kindral Robert E. Lee Põhja väed tagasi paisata. Teises Bull Runi lahingus (28.-30. august 1862) võitsid Konföderatsiooni väed Uniooni veelkord. Antietam Creeki lahingus (17. september 1862) sai Lee esimese tõsisema kaotuse osaliseks. Chancellorsville'i lahing (27. aprill-6. mai 1863) oli Konföderatsioonile samuti edukas.
55. 1863-1865 1863. aastal algas Kodusõja käigus murrang. 1.-3. juulini toimus verine lahing Gettysburgi juures. Pärast Chattanooga lahingut (1863. aasta novembris) liikusid kindral William T. Shermani väed Georgiasse ning laastasid seda metsikult. 1864. aastal jõudis Sherman ookeanini ja nii oli Konföderatsioon kaheks lõigatud. 1864. aasta ei toonud Põhjale veel siiski võitu, sest Lõuna kindralid Lee ja James Longstreet suutsid Granti peatada Wildernessi lahingus. 9. aprillil 1865 piirasid Granti väed Lee Appomatoxi kohtuhoones sisse ning Lee otsustas kapituleeruda.
56. Lincoln, Abraham 14. aprillil 1865 külastas president koos abikaasaga Washingtoni Fordi teatrit, kus etendus näitemäng "Meie Ameerika onupoeg" ("Our American Cousin"). Näidendi kolmanda vaatuse ajal tulistas näitleja John Wilkes Booth presidenti pähe, haavates teda surmavalt. Plaan oli tappa ka William H. Seward ja Andrew Johnson
57. Tagajärjed Tänu Lincolnile, kindral Grantile, Shermanile ja teistele jäi Unioon võitjaks setsessionääride üle ja Ameerika Ühendriigid jäid ühte. Lõunariikide ohvitserid ja lihtsõdurid lasti vabaks tingimusel, et nad ei võitle enam Uniooni vastu. Põhjariigid kaotasid langenutena ja haavadesse surnutena umbes 360 000 meest, lõunariigid – 258 000. Ameeriklaste omavaheline sõda maksis hiigelsuuri summasid. Võitjad põhjariigid kulutasid üksi 3,25 miljardit dollarit. Setsessioon (tuleneb ladinakeelsest sõnast "secessio") on teatud territooriumi eraldumine riigist .
58. Ümberkorraldused lõunas 1865. a.- põhiseaduse muutmine –orjanduse kaotamine Neegerorjade raske kohanemine vabadusega – harjumine tsiviileluga
59. Lõunas ei lepitud orjade vabastamisega Ku Klux Klan - terroristlik ja rassistlik organisatsioon
